Esmaspäev 27. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Potisepp: marginaalipiirangud meenutavad nõukogude aega

17. märts 2009, 18:43

Igasugused piirangud tekitavad alati
ahistatuse tunde ja tuletavad nõukogude aega meelde, vabaturumajanduses kehtivad
paraku teised reeglid, nentis Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje
Potisepp kommenteerides Leedu otsust toidukaupade kasumimarginaalidele normid
ette kirjutada.

"Esmapilgul tundub selline otsus odava poliitilise populaarsuse võtmisena. Leedu paraku on üldse läinud seda teed, et mõningad otsused tunduvad liialt kiirustades ja läbimõtlematult tehtult ja sealt võib tulla veel hulk muigama või imestama panevaid otsuseid, mis ei ole tõsiseltvõetavad," rääkis Potisepp Äripäevale.

Kuna infot on selle otsuse kohta hetkel veel vähe, on tema sõnul otsust ka raske kommenteerida. "Võib-olla tõesti on selle otsuse taga läbimõeldud süsteem, kus peaeesmärgiks seatud tarbijate heaolu - et toit kui esmatarbekaup oleks võimalikult odav ning kättesaadav, kaubandussektori kulude ohjamine ja allaviimine," märkis Potisepp.

Iseenesest peaks Potisepa sõnul selline otsus meeldima ju ka töötlejatele ning justkui kaoksid ära spekulatsioonid teemal: kes teenib kõige rohkem kasumit: kas tootja, töötleja või kaupmees. "Kuid see on vaid näiline meeldivus. Tekib rida küsimusi: miks just 20% ja 15%, miks mitte sel juhul juba 5 ja 10?! Kust on poliitikud võtnud info, et kaupmeeste kulutused ka reaalselt nende protsentide piire jäävad!?" tahtis Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja teada lisades, et ka kaubandusketid tahavad areneda, uuendada ja kaasajastada oma süsteeme ja inimestele palkasid maksta.

Samuti ei ole Potisepa sõnul selge, milline on sellise otsuse kontrollmehhanism. "Kas tõesti ei teata, et juba siis, kui mina tegelesin toiduainete müügiga, oli ja on lepingutesse kirjutatud mitmeid rahalisi nõudmisi alates uue toote sortimenti võtmisest kuni kaupade alustele paigutamise tasudeni välja, nimetagem seda siis "varjatud allahindlusteks", mida töötlejailt nõutakse. Ehk, et kaubandusketid, eriti monopoolsed, hakkavad seda raha küsima koostööpartneritelt, tööstused omakorda tootjatelt jne. Kas järgmise sammuna peaksime kehtestama riiklikud hinnad kõigele?" viskas ta küsimuse õhku.

Ta viitas sellele, et Läti on teatavasti läinud seda teed, et Konkurentsiseadusesse kirjutanud sisse rida punkte, mis ohjeldaksid lepingutes või lepingutega nõutut ja oleks vast mõitslikum tee. Samuti pole Potisepa hinnangul ka käibemaksu diferentseerimise mõte pole paha: toidule kulutab eesti perekond ligi 25% oma sissetulekutest (EL on see 14%), kuid EL tasandil 20%-ne kaupade juurdehindlus ei ole tavapärane - paraku palju suurem!

"Seega - Eestis ei kujuta ette, et selline otsus ka valitsuses läbi läheks - see ei ole vabaturumajandusele, kus lõpphinna paneme paika oma valikutega meie kui tarbijad, kohane ega mõistlik. Mõistlikum oleks reguleerida mõningaid suhteid kaubanduskettidega hoopis Konkurentsiseaduse muudatustega.
Igal toiduainel on oma hind ja seda hakata meelevaldsete poliitiliste otsustega reguleerima oleks taunitav. Kui juba, siis olgu riik valmis ka tarbijate nimel toetama ka ettevõtlust," ütles Potisepp.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. March 2009, 10:42
Otsi:

Ava täpsem otsing