Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läti palk tungib Eesti saeveskitesse
"Metsaomanike vaatevinklist võinuks väljast tuleva materjali voog veelgi rohkem väheneda, kuid Lätis on raieaktiivsus suurem ning sealne palk on jõudnud juba Kesk-Eesti saeveskitesse," ütles SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun. "Tuleb tõdeda, et Läti metsaomanik on puiduturul oma Eesti kolleegist konkurentsivõimelisem, sest metsamaterjali müük on Lätis tulumaksust vaba. Nii saab lätlasest metsaomanik oma palki Eesti metsaomanikuga võrreldes odavamalt müüa."
Jaanus Aun lisas, et saeveskid käituvad majandusloogikast lähtuvalt, ostes toorainet odavamast allikast.
"Nii aga rändab osa rahast, mis Eesti ettevõtjate taskusse võiks jääda, hoopis Läti majandusse," nentis ta.
Aun märkis, et impordikoguste kahanemine andis Eesti metsaomanikele vähemalt mõningase võimaluse raiutud palki turustada, kuigi viimase poole aasta jooksul järjest kukkunud puidu kokkuostuhinnad ei mõju metsaomanikele kuigi motiveerivalt, et üldse raietega tegeleda.
Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner märkis, et suhtarvuna on praegu vähima hinnakukkumise teinud kõige odavam sortiment - küttepuit. Sellele aitasid kaasa ka viimasel talvel tööle rakendunud kaks suurt kombijaama Tallinna ja Tartu külje all.
"Loodetavasti toovad lähimad aastad siin uusi jaamu ja tarbimisvõimsusi juurde. Praegu kasutatakse ära umbes viiendik meie halli lepa võimalikust raiutavast kogusest," rääkis Hepner. "Tegelikult võiksime igal aasta raiuda aga peaaegu kaks miljonit tihumeetrit halli leppa rohkem, kui seda praegu teeme."