Tarbijate säästurežiim tõi veebruaris hinnad allapoole

"Tarbija kindlustunne on madalaimal tasemel alates 1992. aastast, mis tähendab, et tarbija valib, ei osta, mis on viinud ka kaubakäibe alla," rääkis Josing. Tema hinnangul panime hindadele piduri varem peale kui Läti ja Leedu, mis on tegelikult positiivne. "See näitab, et majandus reageerib," ütles Josing.

Ka Lätis on Josingu sõnul hinnatõus pidurdunud, aga aeglasemalt. "See on väga negatiivne," nentis Josing. "Detsembris olid Lätis toidukaubad häbematult kallid võrreldes ka Eestiga, eriti kui vaadata, et Läti palk on väiksem kui Eesti oma," märkis Josing.

Josing ütles, et meie ettevõtja on suutnud efektiivsemaks minna, sest on suutnud odavamalt müüa. "Ta jääb konkurentsivõitluses ellu," uskus Josing.

Igas valdkonnas on hindadel Josingu hinnangul veel langusruumi. Näiteks leivatootmises on nii energiakulu kui ka teravilja hind vähenenud, ainuke, mis ei lange, on leiva-saia hind, rääkis Josing. "See on selline kaubagrupp, et sa pead seda nagunii ostma. Ju siis sellepärast hoitakse hinda," arutles ta.

Küll aga on Josingu sõnul kallimate piimatoodete, näiteks juustude jaehind päris kiiresti alla tulnud. Kui laod on juustu täis, hiired tulevad juustu kallale, siis on mõistlik hinda alla lasta, ütles Josing veidi naljatlevalt.

"Ega lähikuudel midagi paremaks ega roosilisemaks lähe," arvas ta. Kes tahavad turul püsida, peavad praegu hinnaga väga paindlikud olema, lisas Josing. Väga minimaalne kasv võiks Josingu hinnangul aasta lõpuks tarbijahindades olla.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega on pagaritoodete hinnad Eestis endiselt madalamal tasemel. Osa kuludest on viimasel ajal natuke vähenenud, aga siiski kõiki viimaste aastate kulukomponentide tõusu pole suudetud hindadesse viia. Kauplused teevad hinnakampaaniaid nii tootjate kui ka jaemüüjate endi tulu arvel, mis on tarbijale kasulik.

Autor: Virge Lahe