Müüdid jätkusuutlikust arengust I

18. märts 2009, 17:12

Kui mõni sõna saab väga populaarseks, nii
et seda kasutatakse juba pea kõikjal, siis võib see tähendada kahte asja.
Esimene võimalus on, et sõna või väljend on muutunud mõttetuks klišeeks. Samas
võib tegu olla ka nähtusega, millel on sügav sisu ning laiad
kasutusvõimalused.

Sõna „roheline“ kuulub ilmselt esimesse gruppi, olgu selleks siis roheline tehnoloogia või roheline mõtteviis. „Jätkusuutliku arenguga“ näib esmapilgul olevat sarnane lugu, kuid omati on sel kontseptsioonil olemas sügavam sisu. Jah, seda kasutatakse nii autode, põllumajanduse kui ka majanduse kui terviku kohta, kuid selle põhjuseks on, et jätkusuutliku arengu mõiste on põhimõtteliselt väga lihtne ning rakendatav kõigis neis valdkondades.

Vaatamata sellele käib jätkusuutliku arenguga kaasas palju müüte. Scientific American konsulteeris mitmete ekspertidega, et teha kindlaks levinumad müüdid, mis takistavad inimestel selle mõiste sisust arusaamist.

1. Keegi ei tea, mis asi jätkusuutlik areng ikkagi on

Sama asja räägitakse ka relatiivsusteooria kohta, kuid mõlemal juhul on väide tõest väga kaugel. Kaasaegses tähenduses võeti mõiste kasutusele 1987. aastal ÜRO Brundtlandi komisjoni aruandes „Meie ühine tulevik“ (Our Common Future). Gro Harlem Brundtland on Norra diplomaat, kes juhtis ÜRO komisjoni, mille kokkukutsumise põhjuseks oli kasvav mure inimese elukeskkonna pideva halvenemise ning taastumatute ressursside ammendumise pärast.

Komisjon jõudis järeldusele, et parim pikaajaline arengutee on jätkusuutlik. Jätkusuutlikku arengut defineeritakse kui arengut, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.

Seega ei ole siin sõnagi keskkonnakaitsest, ehkki jätkusuutlikust arengust kipuvad kõige häälekamalt rääkima just end rohelisteks nimetavad aktivistid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. April 2009, 11:35
Otsi:

Ava täpsem otsing