Euroopa Keskpank pole rahul, et
rahandusminister Ivari Padar jättis nendega kooskõlastamata sügisel algatatud
finantskriisi lahendamiseks loodud seaduse, millega antakse riigikogule ja
valitusele võimalus kiirkorras osta kokku hiiglaslikes summades võlakirju, anda
riigi garantiisid või võtta üle terveid pankade osalusi.

">

Padar jättis finantskriisi lahendamise seaduse Euroopa Keskpangaga kooskõlastamata

18. märts 2009, 21:44

Euroopa Keskpank pole rahul, et
rahandusminister Ivari Padar jättis nendega kooskõlastamata sügisel algatatud
finantskriisi lahendamiseks loodud seaduse, millega antakse riigikogule ja
valitusele võimalus kiirkorras osta kokku hiiglaslikes summades võlakirju, anda
riigi garantiisid või võtta üle terveid pankade osalusi.

Nagu kirjutab Eesti Päevaleht, allkirjastas EKP president Jean-Claude Trichet 9. märtsil riigikogule suunatud kirja, milles ta avaldab kõige valjemas toonis nördimust, et eelnõu menetlemise käigus jäeti kõrvale Euroopa seadustest tulenev kohustus EKP-ga sellistes asjades konsulteerida.

Konsulteerimine esitati EKP-le alles 25. veebruaril palvega anda arvamus 11. märtsiks ehk 10 päeva enne seaduseelnõu kavandatud vastuvõtmist.

EKP koduleheküljel olevas kirjas nenditakse, et EKP on olnud paindlik ja käesoleval juhul oleks tulnud EKP-ga konsulteerida juba varem, kuna seaduseelnõu võeti riigikodu menetlusse eelmise aasta 18. detsembril.

Trichet kirjutab, et Euroopa Keskpank märkis oma arvamuses 2008. aasta mais seoses Eesti Panga seaduse muutmisega, et liikmesriigid peavad tagama EKP-ga konsulteerimise selleks kohasel ajal, mis võimaldab EKP arvamust arvesse võtta enne seaduseelnõu sätete kohta sisulist otsust tegemata.

Samuti märkis EKP, et kohustust konsulteerida Eesti õigusloome vastaval etapil tuleb tulevikus täita ning kehtestada normid EKP-ga õigeaegse konsulteerimise tagamiseks, kui see on nõutav. Trichet viitab, et see pole paraku esimene kord, kui Eesti ignoreerib kohustust enne seaduse vastuvõtmist EKP seisukohad ära kuulata.

Kuna Trichet kiri jõudis riigikokku vaid päev enne seaduse vastuvõtmist, muutmisettepanekuid enam teha ei saanud ning eelnõu läks lõpphääletusele.

EPLi andmetel kinnitati rahandusministeeriumist, nähtavasti ekslikult, et EKP pädevus ei puutu sellesse seadusse kuidagi.

EKP hinnangul on seaduses mitmeid puudusi.
Nii ei ole keskpank rahul sellega, et riigikogu otsuste eelnõude kiirmenetlusele on sätestatud küll lõppkuupäev 1. juuli 2010, kuid finantskriisi meetmete lõpetamist või lõppemist, ehk millal ja kuidas riik kriisi ajal võetud kohustustest vabaneb, seaduseelnõu ei käsitle. See on aga vajalik, kuna tegemist on ajutise meetmega.

Samuti soovitab EKP tungivalt seaduseelnõust tulenevate toetusmeetmete rakendusala selgitada, kuna on oluline kehtestada läbipaistev ja prognoositav raamistik. Selleks tuleks määratleda, millistel tingimustel saavad finantsasutused finantskriisi olukorras raamistikule juurdepääsu, mis on Eesti ametiasutuste pädevuse kasutamise piirid toetusmeetmete andmise otsustamisel ning millistel tingimustel toetusmeetmeid antakse.

EKP heidab ette, et seadus ei määratle, millised Eesti krediidiasutused vastavad meetme saamise tingimustele, eelkõige – kas see hõlmab ka välispankade tütarettevõtteid.

Samuti on EKP-l etteheiteid punktides, mis puudutavad seost eurosüsteemi rahapoliitikaga ning kapitaliinvesteeringutega seotud meetmete osas, kuna seaduses sätestatust võib tuleneda finantsasutuste oluline erinev kohtlemine liikmesriikides.

EKP rõhutab oma kirjas mitmel puhul, et koordineerimata otsuseid liikmesriikide vahel tuleb vältida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. March 2009, 10:13
Otsi:

Ava täpsem otsing