Täiendatud ATS saadeti valitsusse

18. märts 2009, 21:41

Justiitsministeerium saatis täna
valitsusele kooskõlastusringi läbinud avaliku teenistuse seaduse (ATS) eelnõu,
millega kitsendatakse ametnike ringi, luuakse selgem ja õiglasem palgakorraldus,
tagatakse kõigile võrdne ligipääs ametikohtadele ning kaotatakse põhjendamatud
soodustused.

Justiitsministeeriumi nõuniku Monika Tõniste sõnul piiratakse eelnõuga kõigepealt oluliselt ametnike arvu kuna nendega, kes ametnike ringi kuuluma ei peaks minnakse üle töölepingule. „Täna on ametnikustaatuses peaaegu kõik ametiasutustes töötavad inimesed, kuigi vaid vähesed neist teostavad tegelikult avalikku võimu.“

Tõniste selgitas, et kõikidele, kes töötavad ametiasutuses, ei pea laienema piirangud, mis on ette nähtud just ametnikele. „Eelnõu järgi on ametnikud need, kes ka tegelikult avalikku võimu teostavad – näiteks teostavad järelevalvet ja menetlevad väärtegusid. Nendega, kelle töö on pigem abistavat, tehnilist või administratiivset laadi, sõlmitakse edaspidi tööleping.“

Lisaks suurele ametnike arvule on üks tänase avaliku teenistuse probleeme ka aegunud ja ebaselge palgakorraldus. „Ametipalk hakkab koosnema vaid põhipalgast ja individuaalsest lisatasust, kusjuures põhipalk peab moodustama lõpp-palgast vähemalt 70%. Samuti kaotatakse praegused automaatsed lisatasud akadeemilise kraadi, teenistusstaaži ja võõrkeelteoskuse eest ning puhkusetoetus,“ ütles Tõniste.

Oluline muudatus on ka see, et edaspidi täidetakse kõik vabad ametikohad konkursside teel ning loobutakse soodustustest, nagu pikem puhkus ja teenistusaastate alusel suurenev pension. Samuti ei hakka riik edaspidi ametnikele õppelaenu tagasi maksma ega võimaldata enam tööandja eluruumi või selle hüvitust.

ATS-i seaduseelnõu on tänaseks läbinud kooskõlastusringi E-Õiguses ning viidud veelgi enam kooskõlla uue töölepingu seadusega. Tõniste sõnul on kooskõlastuse käigus samuti täpsustatud ametniku definitsiooni ning ametnike ringi kitsendatud.

Oluline lisa võrreldes eelnõu algse versiooniga on ka see, et ametnike tegevuspiirangute osas on loasüsteem asendatud teavitussüsteemiga. See tähendab, et tulevikus võivad ka ametnikud kõrvaltegevusega tegeleda, kui konkreetsel juhul ei esine põhjust miks seda keelata. „Näiteks üldjuhul ei ole põhjust takistada ametnikul turismitalu pidamist ka juriidilise isiku kaudu, millesse ta kuulub,“ lisas Tõniste.

Uue ATS-i vastuvõtmisel on asjassepuutuvatel asutustel üks aasta üleminekuaega, et vajalikud muudatused teha. Samas, kuigi osa praeguseid ametnikke vormistatakse tööle töölepingu alusel, hakkavad soodustusi puudutavad muudatused täies mahus kohalduma vaid neile ametnikele ja töötajatele, kes asuvad ametisse peale seaduse jõustumist.

Kõiki praeguseid ametnikke koheldakse võrdselt sõltumata sellest, kas nad jäävad ametnikeks või saavad neist töötajad ning neile nähakse tulenevalt õiguspärase ootuse printsiibist üleminekupõhimõtetes ette teatud soodustuste säilimine (nt väljateenitud lisapuhkusepäevad).

Vajaduse uue seaduse järele tingis see, et täna kehtiv ATS on aegunud ega täida oma eesmärke, samuti on põhjustanud palju probleeme praktikas. „Näiteks ei ole praeguses seaduses ette nähtud ametnike karjäärisüsteem kunagi päriselt rakendunud. Ametnike atesteerimine on sageli formaalne, palgakorraldus ebaselge ja läbipaistmatu ning paljud soodustused põhjendamatud,“ lisas Tõniste.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. March 2009, 21:41
Otsi:

Ava täpsem otsing