Pikem osa kriisiteest on selja taha jäänud

Kadrin Karner 19. märts 2009, 00:00

Skandinaavias ollakse meelestatud, et Eestil ei ole devalveerimisest pääsu, see juhtus, päästis ja seda tuleb ka Eestis teha. "Eesti ei ole samas kohas, kus Rootsi devalveerimise eel oli," rõhutas Lepik. "Mina ise usun, et saame ilma devalveerimiseta hakkama."

Ta rääkis, et ainult teod loevad, mitte maine loomise püüded näiteks pressiteadete näol. "See on nagu Andrus Veerpalu oma põlvehädadega eelmisel aastal," ütles Lepik. Ta selgitas, et keegi ei uskunud Veerpalu juttu sellest, kuidas põlv on juba natuke parem, vaid ainult tegu pani inimesi Veerpalu võimetesse taas uskuma.

"Lahendus on minu jaoks üks - euro," pidas Lepik oluliseimaks praegu ning kiitis euro prioriteetsust valitsuses.

Eurole üleminek toimub siiski praeguselt krooni kursilt, kinnitas seminaril rahandusminister Ivari Padar.

Rahandusminister tõdes, et eurokriteeriumide täitmine võib juhtuda selle aasta lõpus "ja oleks väga rumal see aeg maha magada," rääkis Padar.

Milles seisneb eurole ülemineku olulisus, mis siis muutub? "Praegune majanduskriis on totaalne usaldamatus, pank ei usalda panka, pank kundet jne," rääkis Padar ning lisas, et sellises olukorras on stabiilse valuuta olemasolu ääretult tähtis.

Ta kinnitas ka, et Eesti püsib sel aastal 3% eelarvedefitsiidi piires. Selleks, et Eesti sinna ei mahuks, peaks toimuma "väga jõhker kukkumine," rõhutas Padar, kelle sõnul tuleb teha nii, et ka 2010. aastal Eesti ette nähtud eelarvedefitsiidi piiresse mahub.

"Kui küsitakse, millal tulevad tagasi normaalsed ajad laenuturul, siis normaalne aeg ei ole 2003-2006," ütles Eesti Panga asepresident Märten Ross eilsel seminaril.

Ta rõhutas, et finants-innovatsioonis oli palju õigeid elemente, mille juurde kunagi kindlasti tagasi pöördutakse. "Maailma laenuturg otsib praegu seda uut nägu, uut tasakaalu," rääkis Ross tulevikust.

Kindlasti ei peaks kartma praegu Eestis tegutsevate pankade pärast, rääkis Ross ning möönis, et tegemist on ikkagi likviidsete, kapitaliseeritud ja tugevate Põhjamaade pangandusgruppide osadega. "Pole põhjust öelda, et finantssektor vajab abi, et tegutseda," lisas ta.

Laenuturg jääb karmimaks kuni majanduskasvu esimeste märkideni, ütles Ross ning lisas, et sel aastal laenuturu normaliseerumist veel ei näe.

Majanduse probleemide lahendamine ei peitu vaid majandusega tegelemises, ütles eilsel rahandusseminaril majandusteadlane Heido Vitsur.

"Majanduse ja rahanduse probleem ei ole ainult majandusprobleem, vaid ühiskonna probleem," rääkis Vitsur.

"Viimased 20 aastat käsitlesime majandust ainult majandusena, kuid asi ei lõppenud hästi. Midagi inimeste käitumises jäeti arvestamata ja juhtus see, mida keegi ei oodanud," rääkis ta minevikus tehtust.

Majanduse probleemides pole süüdi ei riikide valitsused ega keegi muu peale looja, kes inimese puuduliku ja vastuolulisena lõi, selgitas Vitsur.

Ta rõhutas, et selleks, et teada, mida tulevikus teisiti teha, tuleb kiretult minevikku ja seal tehtut analüüsida. "Mitte selleks, et süüdlasi otsida, vaid selleks, et saada aru, mida saaks teisiti teha," lisas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing