Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Puidutööstus sajandi suurimas augus

Ain Alvela 19. märts 2009, 00:00

Kui põllumehed on toodangu kokkuostuhindade langemise tõttu kimpus laenude teenindamiseks vajamineva käiberaha hankimisega, siis sama mure kammitseb ka metsaomanikke - metsamaterjali eest makstav raha ei ahvatle puid langetama.

Aastaga on saepalgi hind langenud kaks korda, paberipuu hind on olematu, nüüd kukub ka küttepuu hind. Seega on tooraine puidutöötlejatele küll soodsam aasta-paari tagusest ajast, ent nüüd ollakse olukorras, kus palgiga pole enam midagi peale hakata.

Puidutööstuse toodangu vähenemise kõige olulisem põhjus peitub aga nõudluse vähenemises - üha rohkem raha lugev tarbija ei kipu praegu uut maja ehitama ega mööblit soetama. Seda nii Eestis kui ka laias maailmas. Igatahes näitavad numbrid, et 2005. aastast pidevalt langenud kodumaa saetööstuste kogutoodangu maht tuleb tänavu ilmselt selle sajandi madalaim. Vähenenud on ka vääristatud puidu ja valmis puidutoodete tootmine ja eksport. Näiteks vineeri eksporditi 2008. aastal ligi kaks korda vähem kui tunamullu, mööblieksport kukkus 2006. aastaga võrreldes pea kolm korda jne.

Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner näeb puidutööstuse languse peamist põhjust nigelas nõudluses.

"Näiteks vineeri kasutatakse nii ehituses kui ka mööblitööstuses ja mõlemad on praegu majanduskriisi tõttu mahtusid oluliselt vähendanud," märkis ta. "Impordimahtude vähenemisel on sama põhjus, aga oma osa on kindlasti ümarpuidu Venemaalt väljaveole rakendatud senisest kõrgemal tollimaksul."

Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori asetäitja Märt Riistop hindas metsa- ja puidutööstuses valitsevat olukorda kõikidele puitu materjali või toorainena kasutavatele ettevõtetele sedavõrd raskeks, et ilmselt suudavad vaid üksikud eelmise aasta toodangumahtu korrata. Kuigi palk tuleb tööstustele praegu suhteliselt odavalt kätte, on tooraine madal hind vedanud alla ka toodangu hinna.

"Nõudluse puudumise tõttu on tootmine madalseisus, sellepärast on järsult vähenenud ka ümarpuidu sissevedu, sest kui toota ei saa, pole mõtet palki lattu osta," tõdes Riistop. "Saematerjalitootjate tulemuslikkus sõltub otseselt ehitusturust, mis öeldakse olevat viimase kahekümne aasta madalaimas augus, mistõttu sel aastal pole küll põhjust olukorra leevendumist loota."

Kuigi üldiselt räägitakse puidule lisandväärtuse andmisest kui ühest võimalikust edu võtmest, on praegu Märt Riistopi sõnul paradoksaalsel kombel mõnevõrra paremas seisus siiski need saetööstused, kes keskendunud ainult puidu saagimisele. Suuremat ressurssi ja ka konkreetsemat tellijat nõudev järeltöötlemine - hööveldamine, liimpuidu valmistamine, sõrmjätkamine jne - vähendab niigi ahtaid müügivõimalusi, sest n-ö valmismaterjali kasutusalad on üksjagu piiratumad kui toorikute puhul.

Tugeva hoobi said need puidutööstused, kes olid oma toodangu orienteerunud vaid ühele turule ja väga konkreetsele tellijale, näiteks lõpetas mullu detsembris palgisaagimise peaasjalikult Suurbritannia turule tootnud AS Balcas Eesti. Esialgu küll vaid ajutiselt.

Põlvamaal järgatud liimpuidust ehituskonstruktsioone tootva OÜ Peetri Puit juht ja enamusosanik Peeter Peedomaa tunnistas, et kuigi praegu tööd on, elatakse päev korraga ja mingit roosilist tulevikku ei paista. Kui paar aastat tagasi läks 2/3 Peetri Puidu toodangust ekspordiks, siis nüüd on vastupidi - 75% müüakse Eestis.

"On jäänud mõned riigihanked, kuid erainvestorid on projektide algatamises äraootaval seisukohal," selgitas Peedomaa. "Rahavoogude planeerimist ja toormetarneid raskendab tõsiasi, et praegu ei näi tänased kokkulepped homme enam midagi maksvat. Üha sagedasemad on juhused, kui täna viseerime hinnaleppe, homme aga saame telefonikõne, et jääb ära."

Peedomaa hinnangul on tooraine hinna alanemine protsessi loogiline jätk ja kuna see toimub enam-vähem proportsionaalselt toodangu hinna langetamisega, siis tänu sellele paljud tootjad üldse veel elus püsivadki.

"Kauplemist hinna üle on rohkem kui kunagi varem," nentis ta. "Et kriis üle elada, peab puidutöötleja olema hästi paindlik ning suutma teha nii ühte, teist kui ka kolmandat. Küsimise aeg on ümber, nüüd tuleb ise pakkuda. Meie plussid - eelkõige hind ja kvaliteet, peavad üles kaaluma miinused, näiteks kalli ja tarneaegu pikendava transpordi."

Raskel ajal võib ennast enam-vähem normaalselt ära majandada ka ainult siseturule ja küllaltki kitsale sihtgrupile tootes.

Seda tõestab Harku vallas tellimuspõhiselt mööblit valmistav perefirma OÜ Moons. Ettevõtte juhataja Helen Moon märkis, et praegune aeg selgitab ilmekalt, kes tuleb omadega välja, kes mitte. Kuigi firma laiendamine on paremate aegade ootuses seisma pandud, pole omanikel vähemalt kavas töötajaid koondama hakata.

"Väikestel ettevõtetel on oma võlu. Meie tegutsemine pole olnud nii mastaapne, et peaksime seda nüüd koomale tõmbama," ütles ta. "Muidugi tilgub süda verd, et ei saa tööle võtta tublisid tislereid, sest meie katuse alla mahuks veel paar-kolm meistrimeest. Peame hoolitsema, et olemasolevad töötajad võiksid end turvaliselt tunda."

Pereisa Hans Moon lisas, et kui millegagi innuga tegeletakse, on sellel tegevusel alati tulevikku. Tema sõnul aitavad edu tagada investeeringud tulevikku, välisturgude tundmaõppimine ning viisi leidmine neile turgudele pääsemiseks.

Puidutoodete eksporti segab ka krooni tugevus võrreldes mitme ekspordi sihtriigi valuutaga (Rootsi kroon, Inglise nael).

Toota ja eksportida võiks, kui toote müügihind oleks konkurentsivõimelisem. Tooraine kulutaseme alandamine on üks võimalus, kuid metsaomanik ei lähe metsa puid varuma, kui see pole majanduslikult tasuv.

2008. aasta lõpus võeti raideid küll ette, kuid turu langedes paljud metsatööd peatati.

Saepalgi hind on langenud kaks korda. Jäiga maksusüsteemi tingimustes, kus ettevõtjana mittetegutseval metsaomanikul pole märkimisväärseid võimalusi metsa majandamise kulusid tuludest maha võtta, jääb raide kasumlikkus niivõrd madalaks, et enamik otsustab planeeritud raided edasi lükata.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing