Investorite TOP - Investorid hoiavad kümne küünega aktsiatest kinni

Silvia Kruusmaa 20. märts 2009, 00:00

Kui need investorid, kes on viimase aasta jooksul Tallinna börsilt põgenenud, suhtuvad investeerimisse skeptiliselt, siis hambad ristis aktsiaid omavad aktsionärid näevad just praegu häid võimalusi edasitegutsemiseks.

Esikohal troonib 36 miljoni kroonise aktsiaportfelliga ettevõtja Toomas Tool, kes on Arco Vara aktsiaid turult kokku ostnud juba nii palju, et omab kinnisvaraarendusfirmast juba ligi veerandit. Ka hiljuti lisandus Tooli kontole umbes miljon Arco Vara aktsiat.

Tool ütles möödunud septembris Äripäevale, et tegemist on portfelliinvesteeringuga ning ettevõtte tegevusse ta ei kavatse sekkuda. Salapärase ettevõtja tegemistesse ei oska valgust heita ka Arco juhid, kes on börsiteates teda nimetanud lihtsalt härra Tooliks.

Investeerimispanga LHV endine töötaja Rene Ilves ostis eelmisel aastal Tallinna börsilt mitmeid aktsiaid juurde. "Ostsin juurde, sest hinnad olid naeruväärselt madalad," ütles Ilves, kelle arvates on börsil kauaoodatud põhi käes.

Investeeringud tegi ta 5-7 aasta perspektiivi arvestades. Nii et kiiret kasumit ta ei oota, kuid elavnemist börsil küll. "Usun, et sel aastal tuleb korralik ralli. Aasta lõpuks oleme tükk maad kõrgemal kui praegu, muu maailm tõmbab Eesti kaasa," lisas ta.

Ilves ei usu, et majanduses on halvimad ajad alles ees ja inimesed seetõttu investeerimist väldivad. "Kui mõned majandusinimesed ennustavad, et majanduskriis kestab kümneid aastaid, siis mina nende pessimismi ei jaga. Usun, et asjad paranevad ajapikku. Krediidikriis on juba möödumas. Võtab aega, kui see kõigi teadvusesse jõuab, aga mina tahan olla ajast ees. Ka Buffett on öelnud, et kui kõik su ümber on hirmul ja kardavad, siis on õige aeg osta," ütles ta.

Ilves ise sel aastal aktiivselt investeerida ei plaani. Neile, kes teevad esimesi samme investeerimismaastikul, soovitas endine maakler silmas pidada Telekomi, Norma ja Tallinna Vee aktsiat, sest need on kindlad firmad.

Ilves ise peab tõeliseks võtmeaktsiaks ja teatavaks majanduse lakmuspaberiks Olympicut, mida on tal ka portfellis kõige rohkem. "Kui ajad on head, läheb kasiinonduses topelt hästi, ja kui halvad, siis topelt halvasti. Praegu on käes see topelt halb aeg. Kuid 5-7 aasta pärast võib Olympic olla 10 euro aktsia," põhjendas Ilves.

Ilvesega sarnaselt ootab elavnemist Tallinna börsil erainvestor Stefan Andersson. "Ma prognoosin, et aktsiate hinnad tõusevad tohutult. Muidugi sõltub kõik sellest, mida arvavad välisinvestorid, aga ma arvan, et nad tulevad juba tänavu börsile tagasi," oli mees optimistlik. Anderssoni sõnul ajendas teda eelmisel aastal aktsiaid juurde ostma positiivne suhtumine Eestisse ja Eesti majandusesse. "Paraku hakkasin ikkagi liiga varakult ostma, aga põhja tabamine on pigem õnn kui osavus," rääkis ta.

Andersson tõi oma investeeringutes välja Merko Ehituse. "Merkot olen ma väikeaktsionärina 10 aastat jälginud ja ettevõtte ajalugu on minu arvamusel väga muljetavaldav. Nõudlus ehitusteenuste järele püsib Baltimaades kindlasti väga kaua tugevana ja Merko on heal positsioonil, et sellest kasu lõigata. Ettevõte on kogu aeg olnud väikeaktsionärisõbralik ja praegune madal aktsiahind on mulle arusaamatu," rääkista.

"Kaubamaja on minu arvamusel näidanud tugevust Eestis, konkureerides edukalt suurte rahvusvaheliste jaekettidega. Nüüd ettevõte laiendab oma äri ka Lätti, mis tundub mulle lootusrikas. Baltimaade jaekaubandusturg pole veel küps ja sellepärast on praegu õige aeg võidelda endale välja koht sellel turul. Ma arvan, et Kaubamaja näitab pikka aega aina kõrgemat käivet ja kasumit - kuigi tänavune aasta muidugi jääb tagasihoidlikuks," põhjendas ta.

Börsimängus "Börsihai 2008" julgete investeeringutega teisele kohale jõudnud Mikk Talpsepp proovib kätt ka reaalses börsimaailmas, nimelt koos venna Tõnniga investeeringuid tehes.

Talpsepp prognoosis, et Tallinna börsi ettevõtetele tuleb 2009. aasta suhteliselt keeruline ning majandustulemuste poole pealt midagi head sel aastal loota ei ole.

"Samas on väga paljud ettevõtted muutunud juba üsna odavaks ning eeldusel, et suudetakse mitte väga pikaks veniv kriis üle elada, tunduvad praegused hinnatasemed vägagi atraktiivsed. Paraku võivad hinnad lühiajalises perspektiivis reageeringuna täiendavatele negatiivsetele uudistele veelgi langeda, kuigi praegustel hinnatasemetel tundub väga palju negatiivset hindadesse juba sisse arvestatud olevat," rääkis ta.

Noored investorid on ka sel aastal valmis haarama võimalustest kinni, sest hinnad võivad veelgi langeda. "Oleme valmis selleks, et hinnad võivad veelgi langeda, ning olenevalt turuolukorrast oleme valmis investeeringuid suurendama," ütles noormees.

Talpsepa sõnul on investeeringud Tallinna börsile tehtud pikaajalist perspektiivi silmas pidades. "Keerulistel aegadel muutub ebakindlus finantsturgudel niivõrd suureks, et hullema ootuses hindab turg muu hulgas alla ka suhteliselt tugevamate ettevõtete väärtuse ehk kipub halbadele uudistele üle reageerima," märkis ta.

"Samas on suhteliselt keeruline täpselt prognoosida, kui kauaks kriis kestma jääb ning millisest hetkest võib hindade liikumist ülereageeringuks pidada ning milline ettevõte kui edukalt suudab kriisist välja tulla. Seega üheks võimaluseks on hajutada investeeringuid nii ettevõtete ja turgude lõikes kui ka ajalises plaanis," rääkis Talpsepp, kes lisaks Eesti aktsiatele omab ka välisinvesteeringuid.

Vanad tegijad tõmbavad tagasi Viimase aasta jooksul aktsiaid müünud investorid ei usu, et olukord börsidel niipea paremaks muutub, ja soovitavad investoritel säilitada rahu ning oodata ära, kuni asjad hakkavad paremuse poole liikuma.

Eelmise aasta TOPi esinumbri Rain Lõhmuse viis Saku Õlletehase lahkumine seekordsest tabelist sootuks minema.

LHV Groupi üks omanikest hingab kergendatult õlletootja lahkumise pärast, märkides, et tal oleks nagunii olnud raske saada lahti umbes 40 miljonit krooni maksvast aktsiaportfellist.

"Ega ma ei proovinudki neist lahti saada. Aga olen realist, sama hea hinnaga ma vaevalt oleksin välja tulnud," lisas ta. Vabanenud raha mees aga Tallinna börsi aktsiatesse panema ei kiirustanud. "Eks mul kogemust on ka, ei hakka näpud nii kiirelt sügelema, kui raha kuskilt tuleb," märkis Lõhmus.

Küll aga ostis ta natuke juurde Eesti Ehituse aktsiaid ja ka välismaa börsidelt ning investeeris LHV-sse tagasi. "Eesti Ehitusel on infrastruktuuri osa mõnevõrra suurem kui teistel," põhjendas ta.

Millal on siis õige aeg Tallinna börsilt ostma hakata? "Siis, kui mina hakkan investeerima," naerab Lõhmus. "Praegu on veel vara. Olen trendi kombanud, aga aktsiate hindade trend on veel allapoole. Seda juttu, et aktsiad on jube odavad, räägiti ka aasta tagasi, nüüd on veel odavamad. Kes need inimesed on, kes praegu hakkavad hinda üles ajama? Mina neid ei näe."

Aga kui mõnel investoril on suur tahtmine Tallinna börsilt osta? "Sõltub, mis ajaperspektiiv on ja kui väga ta tahab. Ma usun, et mõni firma peaks ikka paremaks muutuma. Küsimus on aga selles, et paljudel juhtudel pole välistatud, et aktsiakasv sõidab veelgi allapoole või püsib paigal. Mina pikemaajalisse tõusu lähiajal ei usu. Võib tulla põrkeid. Kui midagi ikka kukub tükk aega, siis mingil ajal põrkab natuke üles ka," täpsustas Lõhmus.

Lõhmuse arvates läheb majanduses pigem raskemaks. Börsifirmade suured kahjumid eelmise aasta lõpul võivad tema sõnul näidata nii juhtumisvigu kui ka varade allahindlust. "Eks enamik meist oli pimestatud majanduskasvust, mis põhines laenukoormuse suurenemisel. Selle aasta numbrid tulevad veel negatiivsemad kui mullu," nentis ta.

Mulluse TOPi teine koht Neinar Seli see kord üldse silma ei paista, mehe aktsiad on nimelt kõik laenu tagatiseks pandud. Samas ta tunnistab, et pole oma aktsiaportfelli kaks aastat muutnud.

"Ma parem ei vaata aktsiaid. Kui midagi ei tee, siis ei liigu ka midagi ja pole ka võimalik vigu teha. Olen kõik õiged ajad maha maganud, kui oli midagi võimalik veel aktsiatega teha. Aga lootus teeb lolli tugevaks," ütleb Seli, kelle sõnul tema portfell oli kunagi väärt üle 60 miljoni krooni, ja kinnitab, et praegu ta kindlasti aktsiaid juurde ei taha osta, pigem tegeleb enda ettevõtetega.

"Mul on tunne, et oskan oma rahaga paremini ringi käia, kui börsil tootlust oodata. Aga kui kunagi see laiskus tagasi tuleb, siis võib-olla ostan," märkis ettevõtja.

Seli sõnul praegu vaba rahaga kiita pole. "Juurde pole praegu mõtet osta. Igasugune vaba raha ringleb ettevõtete vahel õhus. Kord ollakse sulle sees, siis sina sees," kirjeldas Seli likviidsusprobleeme, mis pärsivad ka investeerimist.

Neil, kel vaba raha on, Seli sõnul tormata ei tasu. "Arvan, et poole aasta pärast võtavad asjad selgemaid kontuure, vaja on stabiilsemat äriõhkkonda ja siis suureneb ka usaldus. Siis tekib ka ostmine. Tark veel ei tormaks börsile," märkis Tartu ettevõtja. Ja ehk on selleks ajaks börsil ka põhi saabunud, vaatamata niigi närbunud aktsiahindadele on kukkumiseks ruumi veel küll.

"Peaks vaatama pealt, mitte ise tegema," on Seli soovitus.

Eelmisel aastal investorite TOPis 15.ndal kohal olnud Ülo Pärnits on aktsiatest rääkimisel tagasihoidlik. Ta märgib vaid, et on oma mullu veel 7miljonise aktsiaportfelli maha müünud.

"See ei ole see, millega praegu tegeleda. Pole perspektiivikas tegevus. Tegelen oma firmadega, nende arendamisega ja probleemidega," ütleb ta.

Pärnitsa sõnul on ettevõtjal vaja praegu tegeleda oma põhiettevõtlusega, et kohaneda muutunud majanduskeskkonnaga.

Eelmisel aasta algul oma aktsiad müünud Pärnits väga tumedates toonides Tallinna börsi siiski ei näe: "Kindlasti on Eestis firmasid, mis arenevad vaatamata majanduskriisile. Ei kao kuhugi Eesti Telekom, Tallinna Kaubamaja, Tallinna Vesi," ütles Pärnits, kuid soovitust aktsiad osta ta anda ei taha.

"Kui isegi terve majanduse suhtes ei oska tippanalüütikud midagi selgepiiriliselt öelda, siis kes olen mina siin soovitama. Ühed ütlevad, et börs langeb 30 protsenti, teised, et tõuseb 30 protsenti," lausus Pärnits.

Arvo Nõges: sellist verelaskmist ma lihtsalt ei oodanud Äripäeva investorite edetabelis teise koha saavutanud Arvo Nõges soovitab aktsiatesse investeerida ka börsikaugetel inimestel, kuna see on "rahas istumisest" tulusam ja riskivabam.

Te olete pikaajalise kogemusega investor, kes sai esimest korda börsil kõrvetada 1997. aastal...

Seal ma sain oma esimese kõige tõsisema kogemuse.

Kas see oli väga terav laks?

Jah, väga terav. Ma olin siis tunduvalt naiivsem ja kogenematum kui praegu. Mingil hetkel oli finantsvõimendus väga valus. Õnneks oli vaja sellest vabaneda ja tänu sellele jäi lõppkokkuvõttes isiklik krahh saabumata. Säilisid mõned investeeringud, mis hiljem mitmekordistusid.

Kas Te praegu ei karda, et investeeringud võivad lõppkokkuvõttes samasse auku minna?

Väga hea küsimus. Rääkides lähedaste inimestega, olen neile öelnud, et pole ennast viimase kümne aasta jooksul nii rumalana tundnud kui praegu.

Viimane poolaasta turul on ületanud minu ootusi negatiivses mõttes. Ma arvan, et igal investoril on olemas mingi sisemine veendumus, mis väljendub aktsiavalikus ja õiglases hinnas. Minu veendumus oli 2007. aasta tipust end tühjaks müües, et see turg on liiga kallis. Kui ma 2008. aastal hakkasin uuesti positsioone soetama, arvasin, et me hakkame lähenema põhjale ja et ettevõtete väärtus hakkab saavutama õiglast taset.

Mul on kogemus ettevõtlusest, majandusest ja mingil määral ka finantsturgudest, aga sellist verelaskmist ma lihtsalt ei oodanud. Kui turg on ikka kolm korda allpool, kui ma arvasin, siis tuleb tunnistada oma eksimust.

Teie praegune aktsiaportfell on väärt üle 10 miljoni krooni. Võib arvata, et olete sisse pannud viimase aastaga aga mõnikümmend miljonit krooni…

Paraku tuleb tunnistada, et praeguseks on mõned aktsiad, mida ma 2008. aastal ostsin, kukkunud kolm korda ja mõned lausa kümme korda. See on väga karm reaalsus. Selliseid tasemeid poleks unes ka osanud näha. Need, kes täna on ostma tulnud, on väga tublid, kuna nad on suutnud osaluse soetamisega oodata.

Aasta tagasi ütlesite, et kui investor näeb esimesi negatiivseid signaale, siis tuleb aktsiad maha müüa. Samuti, et paljudel investoritel on oht oma aktsiatesse armuda. Kas see kehtib ka Teie enda kohta?

Jah, suurepäraselt minu kohta ka (naerab). Ennast lohutada võib, aga õigustada ei maksa, et sama jutt kehtib ka portfellihaldurite, analüütikute, fondihaldurite jt kohta, kes on väga suuri miinuseid suutnud oma klientidele tekitada.

Kas suur kaotus tekitab ka riskitunnetuse hägustamist sooviga ükskõik mis viisil plussi jõuda?

Jah, eks see mõnes mõttes tõesti tekitab sellist tunnet. Ma arvan, et ma ise nii palju rapsinud ei ole, aga minu viga oli see, et ma ei arvanud, et me nii sügavale langeme.

Kui ma ütlen, et Te olete kõige suurem mitte insaiderist investor Tallinna börsil, mis tunde see Teis tekitab?

Ma arvan, et see pole ehk päris nii ja ma pole kindlasti ainuke. Aga kindlasti see hea tunne ei ole, kui sa ei tea täpselt ega saa mõjutada otsuseid, mis raskel ajal võivad olla vägagi tuntavaid tagajärgi omavad. Nii positiivses kui ka negatiivses mõttes, sest raske aeg on alati väljakutse ja võimalus.

Nagu üksik hunt keset oaasi?

Võib ka nii öelda. Kuid alati peab olema nägemus ettevõtte väärtusest ja usk sellesse. Turg on alati täis erinevaid arvamusi ja ma arvan, et veel sel aastal saavad paljud teada, et turg võib ka väga rängalt eksida allapoole ehk alahinnata ettevõtete väärtusi. 2007. aastal eksis turg teises suunas ehk ettevõtted olid ülehinnatud. Ja see on mu meelest õige investeerimine, kui suudad hoolimata turu skepsisest leida õige aja ja õige aktsia ostmiseks või müümiseks.

Aga muidugi praegu võib öelda, et on esinenud paremaid ostuhetki kui need, mis mina valisin. Loodan siis selle peale, et aktsiavalikud osutuvad õigeteks.

Oskate mõne kindla näite tuua mõnest aktsiast, mis on liiga madal ja võib väga hea investeering olla?

Ma ei hakka ühtegi aktsiat üles puššima, eks minu positsioonid räägivad iseenda eest. Aga ma ei oma kõiki mulle huvi pakkuvaid aktsiaid, loodetavasti jõuan neid veel soetada.

Mida soovitate väikeinvestoritele?

Osta kodumaiseid aktsiaid, kui on vaba raha, ja uskuda kapitalismi jätkusuutlikusse.

Meedias kajastub hinnang, et Eestis ja Baltimaades lõppeb elu otsa: saab läbi igasugune laenu- ja äritegevus, ettevõtted lõpetavad edaspidi ainult kahjumitega.

Kahjuks lihtsate inimeste raha pangakontodel on nii ajupestud, et see ei tule kapitaliturule. Minu arvates annaks neil nii kolme aasta perspektiivis mitmekordistada oma raha. Eesti inimesed ei ole aga finantsalal eriti haritud. Oma peaga mõeldakse väga vähe, oodatakse mingit kutset või käsku. Praegu on kõige lihtsam deposiidis istuda, kuigi selle eest makstakse väga vähe ja ka krooni deposiitidel on ka mõningane devalveerimisrisk. Samas on töötavate ettevõtete hindadesse sisse arvestanud juba mitmekordne devalveerimisrisk.

Kui võrrelda aktsiainvesteeringut deposiidiga, siis minu arvates on aktsiainvesteering praegu tulusam ja riskivabam. Seda julgen küll soovitada ja usun, et ei pea hiljem oma soovitust kahetsema.

Mis võiks olla summa, millega alustada aktsiaturule investeerimisega?

Mina olen alustanud väga väikeste summadega. Teoreetiliselt võib alustada ka 10 000 krooniga. Mu poeg kaupleb praegu paari tuhande krooniga. Ma arvan, et 100 000 krooni on praeguses seisus väga korralik investeering.

Mis pauk peaks toimuma, et usk Tallinna börsi tuleks tagasi? On see euro kasutusele võtt või tarbijakäitumise elavnemine?

Ma pigem arvan, et tarbijakäitumise tegur. Praegu on rasked ajad ja inimestel läheb raha vaja millegi muu kui investeerimise jaoks. Praegu on oluliselt raskem kriis, kui 1990ndate lõpus, kuna inimeste kohustused on suuremad. Eraisikud ei lähe pankrotti mitte seetõttu, et nad ei suudaks tulu teenida, vaid seetõttu, et kulusid teenindada.

Ka mina muretsen laenude pärast rohkem kui aktsiahindade pärast. Kui ma olen otsustanud pikaajaline investor olla, siis ma võin rahulikul 2-3 aastat oodata ja ma olen kolmekordses võidus. Pole küsimust tulla kolmekordsest kaotusest kolmekordsesse võitu.

Mõnesse Eestis tegutsevasse Rootsi panka olete ka investeerinud?

Jah. Ma arvan, et finantssektor on tugevalt allahinnatud. Mina näen seal suurt teenimisvõimalust. Ma arvan, et aasta lõpuks on Rootsi pankade aktsiad kusagil kaks korda tõusnud (Nõges on investeerinud ka Rootsi ja USA aktsiatesse - toim).

Soovite midagi veel lisada?

Ma ütleksin veel seda, et kramplik rahaarvestamine, kramplik negativism ja sellesse uskumine ei tasu vaeva ära. Arvan, et inimestele ja ühiskonnale on siiski omane pürgimine paremuse ja paremate unistuste suunas.

Eesmärgid on sellepärast seda väärt, et nende saavutamiseks vaeva näha. Raha on vahend, kahjuks küll väga vajalik vahend, et elu endal, oma lähedastel paremaks muuta, kuid tihti näeme siin Eestis seda, kuidas rahast saab alguse just eemaldumine lähedaste inimeste või sõprade vahel.

Peate oluliseks, et rahaväärtuste kõrval tuleksid tagasi elukesksed väärtused?

Jah, selle peale olen ma oma sisemist energiat raisanud küll.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:00
Otsi:

Ava täpsem otsing