Ettevõtja, hakka pihta!

Artikkel

- Uudised
- Juhan Teder
- 22. märts 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtja, hakka pihta!
Aastat poolteist-kaks tagasi kurdeti sageli, et eestlaste ettevõtlusaktiivsus on liiga madal.
Lugesin seda imestusega - kust oleks need tuhanded täiendavad ettevõtjad pidanud leidma tööjõudu, kui olemasolevad kurtsid, et nende kasvubarjääriks on eelkõige tööjõu nappus?
Nüüd on vajadus uute ettevõtete rajamise järele ilmne. Kes selle majanduse ikka peavad käima tõmbama kui mitte ettevõtjad. Jääb üle vaid loota, et maksusüsteemi reformijad ei hävita nende soovi tööd teha ja riske võtta.
Ajad on rasked, kuid asi pole lootusetu. Mitmete riikide kogemus on näidanud, et masskoondamiste perioodidel suureneb ka uute ettevõtete rajamine - osa koondatutest valib ettevõtja tee. 4. märtsi Äripäevaski oli toodud mitu edukat näidet ettevõtjatest, kes oma ärile aluse panemisel kasutasid tööturuameti toetust.
Muidugi võib selle valiku teha ka sundseisu sattumata. Näitab ju nüüdne kogemus, et peamine vastuväide ettevõtjaks hakkamisele - "eelistan kindlat tööd ja stabiilset sissetulekut" - on palgatöötajalgi sageli illusioon. Majanduslangusel on ka positiivne pool. Võrreldes varasemaga, on kergem leida töötajaid, palgad, rendid ja muud kulud on langenud.
Ka majanduslanguse ajal võib leida kasvavat nõudlust: kui uusi asju osta ei jaksata, tõuseb nõudlus remonditeenuste järele; kuritegevuse tõus toob turvalisust tagavate toodete/teenuste lisanõudluse; inimeste rahalised raskused annavad tööd laenuandjatele ja odavmüügipoodidele. Paljud praeguseks ülemaailmselt tuntud ettevõtted on rajatud majanduslanguste ajal.
Ideaalolukorda pole kunagi. Teatud mõttes on perfektsionism ettevõtja vaenlane. Jah, kindlasti tuleb oma tegevuskavad hästi läbi mõelda, mitte tundmatus kohas arutuid riske võttes vette hüpata. Samas ei saa oodata ka seda, et edu oleks garanteeritud enne, kui üldse midagi tegema hakatakse.
Kolmeteist aasta pikkune uuring USA Babson College'is võrdles neid ettevõtlusprogrammide lõpetajaid, kes rajasid oma ettevõtte ja saavutasid edu, nendega, kes ettevõtte rajamiseni ei jõudnud.
Esimestel oli vaid üks omadus, mis eristas neid teistest - nad rajasid oma ettevõtte ilma, et edu oleks olnud garanteeritud. Teised aga ootavad siiani seda ideaalset juhust, kui saaks mängida kindla peale. Ja jäävadki ootama.
Sellelt baasilt defineeriti ära nn koridori printsiip. Uue ettevõtte rajamise järel hakkab ettevõtja liikuma mööda "koridori", mille käigus avanevad uued uksed ja võimalused nii paremal kui ka vasakul.
Ettevõtjad näevad neid tänu äritegevuse käigus omandatud teadmistele, kogemustele ja intuitsioonile. Kui nad poleks ärimaailma sisenenud, poleks nad neid võimalusi näinud.
Küllaltki sageli jõutakse tõelise ärieduni toodete või teenustega, mis jäävad üpris kaugele esialgsest äriideest. Võib ju väita, et edu saavutamiseks vajab ettevõtja üksjagu õnne - kuid õnnegi tõenäosus sõltub kogemustest.
Üks tuntud ettevõtja on väitnud, et "mida rohkem on mul kogemusi, seda enam mul veab." Ehk nagu on defineeritud mõnes õpikus: veab sellel, kelle puhul ettevalmistus kohtub võimalusega.
Esimest ettevõtet rajades mõtleb mõnigi ettevõtja mitte niivõrd kasumi kui ettevõtte ellujäämistõenäosuse maksimeerimisele. Seega ei saa sellelt alati oodata suurt tulusust ja ettevõtja ei tohiks selles osas liiga nõudlik olla. Kui aga vaadelda esimest ettevõtmist kui ukse avamist edasiste võimaluste koridori, tõuseb selle käivitamisest saadav tulu oluliselt.
Hetkel kuum