Pirita tänaval jupp puudu

Hommikupoolik Pirital Lehiku teel. Öösel kõnniteele sadanud lumel pole ühtegi jälge, ka soldatitena sirges rivis seisvate paarismajade juures ei paista hingelistki. See on Lehiku tee üks ots. Teistsugune pilt avaneb Merivälja tee poolsel tänavajupil. Kortermajast väljuval naisel on rihma otsas kaks haukuvat koera, noor ema kõnnib vankriga ranna poole, üks vanem mees tassib pappkaste autost majja - elu käib.

Nagu kaks erinevat maailma, mida eraldab umbes 150 meetri pikkune võsastunud ning kivimürakatega tühermaa, mille äärde jääb paar eramut, neist üks on Keskerakonna tipp-poliitiku Ain Seppiku kodu.

"See porine jupp hakkab Aivar Rehe (Sampo panga juht - toim) elamu juurest pihta. Ootan seda tänavat juba ammu ning tegin sinnapoole ka värava, et oleks lihtsam välja sõita," räägib Seppik.

1990ndatel õigusjärgsetele omanikele tagastatud soises alas märkasid kinnisvaraarendajad kohe kullaauku. Kiiresti hakati koostama detailplaneeringuid. Kuna digitaliseerimist möödunud sajandi lõpul veel ei kasutatud, ei nähtud asju tervikuna, ja nii juhtuski, et Lehiku tee otsad ei jookse omavahel keskel kokku.

Et tänava saaks valmis ehitada, peaks Arco Investeeringud osa Lehiku tee 21 kinnistust linnale andma. Seda aga ei saa teha enne detailplaneeringu kehtestamist. Detailplaneeringu menetlus aga seisab, sest kinnistu omanik pole linnaga jõudnud kokkuleppele, mida ja kui suurelt tohib krundile ehitada. Arendaja pakkus kõigepealt korterelamut ning siis lasteaeda. Kumbki ei ole aga linnale sobinud.

Arco huvi on krunt võimalikult täis ehitada. Linn soovib, et vahepeal suureks kasvanud puud jääksid edasi kasvama ning ehitatav hoone ei tuleks väga suur, mistõttu ka lasteaeda oleks seal väiksuse tõttu linnal ebamajanduslik üleval pidada.

Millal kaks tänavaotsa ühendatakse ning bussid Lehiku teel vurama hakkavad, ei julge keegi lubada. Tallinna linnaplaneerimisameti detailplaneeringute Lasnamäe ja Pirita osakonna juhataja Mari Heinsoo loodab, et kui sel aastal saaks planeeringu liikuma ning järgmisel aastal kehtestada, oleksid järgmised sammud tänava rajamiseks vajalikke osade kinnistutest eraldamine ning projekteerimine.

Erinevate detailplaneeringute kõrvutamisel ilmnes tõsiasi, et Lehiku tee otsad omavahel kokku ei jookse. See tekitas olukorra, kus Arco Vara on sunnitud loovutama tüki oma kinnistust, et Lehiku tee saaks loogiliselt kulgeda.

Lahenduse leidmiseks mahulisele osale oli meil 2007. aastal kirjavahetus nii Pirita LOVi, Tallinna linnaplaneerimise ameti kui ka Tallinna haridusametiga, kellest viimane pidas tol ajal otstarbekaks poole suurema lasteaia rajamist kui meie omandis olevatele kinnistutele võimalik.

Pärast seda meie läbirääkimised soikusid kuni eelmise aasta lõpuni, kus tekkis taas diskussioon Pirita LOVi ja Tallinna linnaplaneerimise ametiga, leidmaks kõige otstarbekam lahendus olukorrale.

Praegu on veel vara rääkida konkreetsetest plaanidest. Lahendus selgub osapoolte koostöö tulemusena.

Lehiku tee seni ehitamata osas hõlmab viit eraomandis olevat kinnistut ja üht Tallinna linna omandis olevat kinnistut (Lehiku tee lõik T2). Lauri tee ühendamiseks Lehiku teega on vaja vähendada Lauri tee 33 kinnistut, kuid vähendatava osa kohta meil andmeid ei ole.

Detailplaneeringute kehtestamisel, mille alusel ülalnimetatud kinnistud on moodustatud, nähti ette, et teede ehitamise tagab ehitusloa taotleja oma vahendite arvel, mistõttu me ei näe siin võimalust nende maade võõrandamiseks linnale enne teede valmimist.