Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riigi reservid teenisid rekordkasumeid

Piret Reiljan 23. märts 2009, 00:00

Kriisi keskel aktsiaid ja riskantsed võlakirju peljanud investorid muutsid eelmisel aastal populaarseks valitsuste võlakirjad, mille hinnaralli aitas Eesti riigile kuuluvate reservide ja krooni kattevara pealt teenida enam kui iial varem.

Kümmekond Eesti Panga ja rahandusministeeriumi osakonna töötajat koos välishalduritega teenisid riigile kuuluva 65miljardilise väärtpaberiportfelli pealt eelmisel aastal ligi 4 miljardit krooni tulu ehk kaks korda enam kui aasta eest.

Paremini hallatavaks portfelliks kujunes stabiliseerimisreserv, mille pealt teeniti üle 8% aastatoolust. Võrdluseks, näiteks Eesti pensionifondide võlakirjafondide eelmise aasta keskmiseks tootluseks jäi -2,4% ning riskantsete aktsiafondide puhul koguni -27%. Parim fond (SEB Konservatiivne) teenis 3,2% tootlust.

"Kuna Eesti reservide raha hoitakse suures osas kõrge krediidireitinguga riikide võlakirjades, tõi mullu viimases kvartalis toimunud ralli võlakirjaturul korralikud kasumid," sõnas rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juht Ülle Mathiesen.

Põhjus, miks kvaliteetsete valitsuste võlakirjade peale tormi joosti on lihtne - kui finantsturgudel valitseb ebakindlus ja aktsiaturgudel hinnad langevad, otsivad investorid väheriskantseid investeerimisvõimalusi nagu sellised võlakirjad. "See omakorda viibki võlakirjaturud tõusule," märkis Mathiesen.

Eesti Pank jäi krooni kattevara investeerimistulemusi kommenteerides väga napisõnaliseks, tuues põhjenduseks asjaolu, et nende aastaaruanne pole veel kinnitatud.

"Krooni kattevara on investeeritud peamiselt suuremate tööstusriikide valitsuste võlakirjadesse. Raskemal ajal suureneb nõudlus kõrge krediidikvaliteediga vara järele, mistõttu tõuseb ka nende hind," teatas keskpank.

Kui riigikassa teeb kõik investeerimisotsused omal käel, siis keskpank on kaasanud mängu ka välishaldurid. Kui suur osa portfellist välishaldurite käes on, keskpank ei avalikusta. Lepingu partnerid on aga Informed Portfolio Management, BlackRock, PIMCO ja Fortis.

Nii nagu 2007. aastal, jäi ka mullu riigi reservide võrdluses musta lamba rolli töötukassa, mille reserv näitas juba teist aastat järjest jonnakalt nullilähedast tootlust. Kurioosseks muudab viletsa investeerimistulemuse see, et töötukassa reserv on ainus, mis on peaaegu tervenisti usaldatud välishaldurite hoolde.

Töötukassa juht Meelis Paavel teatas, et kõigi reservide tootluste ühte patta panek ei pruugi olla õiglane, kuna reservide investeerimispõhimõtted on erinevad.

"Meie investeerimise ajahorisont on üks majandustsükkel. Nii nagu pensionisääste ei ole mõtet hoida üleöödeposiidis, pole ka töötukassa vahendeid mõistlik paigutada vaid väga lühiajaliselt," rääkis Paavel.

Ta nentis, et loomulikult annab lühiajaline võimalikult madala riskiga investeerimine finantskriisi tingimustes parema tulemuse, kuid üle majandustsükli tervikuna see nii ei ole. Paavel viitas ka sellele, et ehk on töötukassa investeeringute riskitase hoopis liialt madal.

Küsimusele, kas ta peab vajalikuks investeerimisreegleid muuta, vastas Paavel, et kui pikaajalise investeerimisportfelli tootlus on finantskriisi tingimustes positiivne, võib portfelli riskitase olla liiga madal.

"Samas paneb seadus töötukassale kohustuse lähtuda varade paigutamisel varade likviidsuse ja säilivuse põhimõttest, nii et varade riskiprofiili tõstmiseks praegu võimalused puuduvad," märkis Paavel.

Paavel kinnitas veel, et pool aastat plaanitust hiljem on konkureeriva varahalduriga Evli Bank Plc läbirääkimised edukalt lõppenud ja Fortise ning Evli portfellid on edaspidi ühes suurusjärgus.

11. märtsil kiitis riigikogu heaks seaduse, mis võimaldab stabiliseerimisreservi saatuse otsustada ühe päevaga ja tõtata sellega rahvusvahelist finantskriisi lahendama.

Seni tohtis stabiliseerimisreservi vahendeid kasutada vaid Eesti sotsiaalmajanduslike kriiside vältimiseks ja leevendamiseks ning pärast eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamist.

Kassareservist haihtus mitu miljardit juba eelmisel aastal riigieelarve lappimiseks.

Mihkel Oja, LHV Varahalduse juht
Rasketel aegadel peetakse valitsuste võlakirju turvaliseks sadamaks, kus raha hoida. Finantskriisi taustal oli eelmisel aastal nõudlus valitsuste võlakirjade vastu suur ning koos intressitasemete langusega tõusid ka nende võlakirjade hinnad. Konservatiivsed investeerimisstrateegiad, kus on oluline roll valitsuste võlakirjadel, olid seetõttu edukad eelmisel aastal. Suuremat riski sisaldavate ettevõtete võlakirjade hinnad aga langesid.

Eelmisel aastal sõltusidki võlakirjafondide tootlused valitsuste ja ettevõtete võlakirjade osakaaludest investeerimisportfellides.

Sven Kunsing, SEB Varahalduse juht
Enamik riigi varadest näitas mullu väga head tootlust ja selle taga oli ilmselt õnnestunud panustamine riskivabadele või suhteliselt madala riskiga lühiajalistele instrumentidele. Samas muidugi on raske ette kujutada 7-8protsendiste tootlusenumbrite kordumist samasuguste või sarnaste investeeringute korral sellel aastal ja ehk ka edaspidi. Selleks peaks eeldama intresside märkimisväärset langust. Seda on ehk praegustelt tasemetelt raske ette kujutada.

Lisaks võib arvata, et meie reservide tootlusi võib mingil määral hakata häirima vajadus reserve kasutusse võtta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:00
Otsi:

Ava täpsem otsing