Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Trikitamiste aeg saab läbi

Silvia Viidik 23. märts 2009, 00:00

Juhtub, et kui mängus on palju raha, tõstavad panuseid ka väikesed punased kuradikesed õla peal. Tundub lihtsalt uskumatu, kui mitu korda võib nõnda sama reha otsa astuda.

USA finantsettevõtted on kaotanud boonuste väljamaksetega suure tüki oma mainest. Eriti põhjalikult on ette võetud American International Group'i klobimine, aga tegelikkuses on ka paljud mainekad pangad töötajatele välja maksnud raha, mille olid varem USA valitsuselt hädaabi korras saanud.

Nüüd on avalikuks tulnud uus tõsiasi, mis peaks pankureid pimedaid tänavaid vältima panema. Nimelt avastasid USA maksuameti uurijad, et kolmteist suuremat valitsuse päästepaketist osasaajat on jätnud tasumata riiklikult kehtestatud maksud 220 miljoni dollari ulatuses. Seda vaatamata asjaolule, et pankade juhid pidid enne abi saamist kinnitama maksuvõlgade puudumist.

Ameerika pulbitseb vihast kogu majanduse põlvili surunud finantsmaailma vigade pärast, mis ei paista lõppevat.

Päris turri on aetud ka valitsus, kelle ideede genereerimise hammasrattakesed on täisvõimsusel tööle pandud. Maksudest kõrvalehiilimisega on lihtsam - ettevõtte juht läheb kohtu ette ja võib türmi sattuda. Kuna boonused (mille jaoks tegelikult raha saadud riigilt) on veidi vähem tõsiselt reguleeritud, nuputasid seadusemehed välja hiiglasuure maksu boonustele ettevõtetes, mis on saanud valitsuse abi.

Esindajatekoda hääletas rõõmuhõisete saatel 90protsendilise maksukoormuse kehtestamise poolt ning Senati kord oma sõna võtta tuleb juba sel nädalal. Maksukoormus jagataks pooleks boonuse saanud töötaja ja ettevõtte vahel ning kehtiks vaid neile rahalistele hüvedele, mis on makstud 2009. aastal.

Nõue peatatakse, kui valitsuse laenust on järel alla 5 miljardi dollari, ning ka siis ei ole kohustust rahakotti kergendada, kui töötaja boonuse ettevõttele tagasi annab. Maksud puudutaksid kuulsamatest Bank of Americat, Citigroupi, JPMorgan Chase'i, Goldman Sachsi, Morgan Stanleyt ning ka sügisel päästetud Freddie Mac'i ja Fannie Mae'd.

Tundub, et vihale aetud riiki petta pole mõtet - kõike saab seadusega muuta ja sellised muutused ettevõttele üldreeglina kasulikud ei ole.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:00
Otsi:

Ava täpsem otsing