Uute töötuks registreerijate arv näitab langustrendi

Virge Lahe 23. märts 2009, 00:00

"Teist nädalat järjest on langenud uute töötute registreerime tööturuametis," ütles sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats reedel ajakirjanikele korraldatud taustabriifingul. "Õrn ootus-lootus on, et trend on jätkuvalt negatiivne."

Reedese päeva seisuga on Eestis registreeritud töötuid 8 protsenti kogu tööealisest elanikkonnast. Möödunud nädalaga võrreldes on lisandunud 2370 töötut, eelmisel nädalal oli see number 2418.

Ka koondamiste puhul on Kääratsi sõnul märgata langustrendi. Kui ülemöödunud nädalal uutest, registreeritud töötutest oli koondatud inimesi 515, siis möödunud nädal oli see number 488. "Olulisi prognoose ei ole siin võimalik teha," nentis Käärats, kuna üksikjuhtumid võivad üldpilti tugevalt mõjutada.

Üle poole töötutest on kas kesk- või kutseharidusega ja ihaldavad peamiselt tööd ehitusvaldkonnas, nõudlus on aga hoopis teenusesektori töötajate järele, rääkis sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna juhataja Thor-Sten Vertmann.

Kõige suurem töötute hulk on kesk- ja kutseharidust omavate inimeste hulgas, mis moodustab 61 protsenti registreeritud töötutest ehk 32 045 inimest. "Laias laastus ei ole pooled kutset või eriharidust koolist omandanud," lisas Vertmann kõige suurema töötute hulga haridustaseme kohta. "See on kurb."

Kui piirkonniti vaadata, siis Vertmanni sõnul ei ole registreeritud töötute haridustasemes Tallinna ja Harjumaa piirkonnas võrreldes ülejäänud Eestiga suuri erinevusi. "Tallinnast ja Harjumaalt välja minnes on põhiharidusega töötute hulk suurem," märkis ta vaid.

Vertmanni sõnul on uue töökoha otsimine seotud viimase töökohaga. "Kõige levinum on lihttööde otsimine, palju on ehitustegevusega seotud töösoove," rääkis Vertmann. "Lihttöid turul pakkuda ei ole," nentis ta. "Inimestel tuleb valmis olla muutusteks."

Vertmann ütles, et ta ei näe tööpakkumiste hulgas palju ehitustöid. "Neid on, aga mitte soovitud mahus," kommenteeris ta.

Küll aga on teenindussektor tema sõnul majandusraskustes hästi hakkama saanud ja seepärast on seal tööpakkumiste hulk ka kõige suurem. Ka Tallinnas ja Harjumaal on teenindajate, nagu turvatöötajate, müüjate, tooteesitlejate järele vajadus suur, märkis tööturuosakonna juhataja.

Ida-Virumaast rääkides möönis Vertmann, et selles piirkonnas on tootmisettevõtted justkui lüüa saanud, sest nende pakkumised ei paista väga selgelt teiste tööpakkumiste seas välja.

"Minu sõnum on see, et massilised laienemised igasugustes tootmisliikides on ajalugu, tasub otsida oma nišši," rõhutas Vertmann. Inimeste saatuse määramisel on tema sõnul kutse ja eriala omandamine väga olulised.

Praegu on kõikidel Euroopa Liidu tööturgudel halvem seis kui aasta tagasi, kinnitas Käärats. "Eesti negatiivne trend on suhteliselt võrreldav teiste riikidega," toonitas ta. Jaanuari seisuga oli kõige kõrgem töötus Hispaanias (14,8%) ja kõige madalam Hollandis (2,7%).

Kääratsi arvates on meeste osakaal töötute hulgas praegusel ajal üllatuslikult kõrgem kui naiste hulgas, vastavalt 55,9 protsenti ja 44,1 protsenti.

"Muret teeb, et noorte töötuse osakaal on jätkuvalt kõrge," nentis Käärats.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:00
Otsi:

Ava täpsem otsing