Surve veohinnale

Nelja autoga Eestis ja Euroopas kaubavedusid teostav OÜ Marilaine kahtlustab, et suured transpordifirmad ei kohku tagasi ka alla omahinna sõitmast, et vaid niigi väheseid tellimusi endale krahmata.

OÜ Marilaine logistikajuht Katrin Päll märkis, et iseäranis rõhuvaks muutus hinnasurve läinud aasta lõpus, kuigi esimesed märgid tellimuste kokkukuivamisest ja tavalisest ägedamast hinna üle kauplemisest ilmnesid juba peaaegu aastapäevad tagasi. Praegu on Pälli sõnul vähemaks jäänud nii ettevõtte püsikliente kui ka ekspediitorfirmadest tulevaid tellimusi, veoteenuse hinnad on aga drastiliselt kukkunud. Nii on mõni Marilaine veok pidanud juba oma kuu aega jõude seisma.

"Veomahuga me lüüa ei suuda, jääbki vaid hind, aga veohind on all nii Eestis kui ka Euroopas, viimati langes see 20 eurosenti kilomeetri kohta," selgitas Päll. "Kuigi suured vedajad seda tunnistada ei taha, võib praegu küll läbi näha, et sageli tehakse vedusid dumpinghindadega."

DSV Transpordi juht Jaan Lepp ei olnud nõus väitega, et ekspedeerijad suruvad veohindu allapoole. "Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. Käib üleüldine hinnasõda," ütles Lepp. "Veovõimsust on üle," lisas ta.

Hinnasõda pidi karm olema ka vedajate seas, kes madalamaid hindu pakuvad. Siiski ei olnud Lepp nõus, et hinnad ainult langevad. Ta tõi välja, et import väheneb ja eksporditava kauba veohinnad tõusevad.

Ostame teenust nii transpordifirmadelt kui ka ekspedeerimisfirmadelt. Veohindu vaatame viimasel ajal pidevalt üle ja viimased muutused hindades on toimunud ikka allapoole. Keskmiselt on hind langenud ikka üle 10%, samas on olnud ka 35%-lisi langusi. Kümnendiku võrra on hind langenud Eesti-sisestel sõitudel, 35% aga näiteks suunal Soome-Eesti.

Initsiatiiv hindu üle vaadata tuleb mõlemalt poolt - kui see teenus, millega me rahul oleme, jääb meile ikkagi kalliks, siis me oleme ise aktiivsed, aga muidu ikka mõlemat pidi.

Eks maksjale on hind alati kallis. Ent kui arvestada, et ka transpordis on kulud, siis tegelikult sõidetakse kohati ikkagi nullilähedaselt (kasumit arvestades - toim).

Vale oleks võib-olla öelda, et õhku on vahel, aga ekspediitorfirmadel on ju osakaupade veol rohkem võimalusi hinnaga mängida. Kui ta korjab näiteks Euroopast 6-7 firma kaubad kokku ja võtab igaühe käest mingi summa, siis selle autotäie kauba äratoomine on tema jaoks ju tunduvalt odavam kui see raha, mis ta tegelikult selle pealt teenib. Aga see ongi nende äri. Eks seal seda marginaali on vahel, aga ma ei oska täpselt öelda, kui palju. Transpordifirmad seevastu teenivad suhteliselt nullilähedast kasumit.

Kui suur on kliendi jaoks mõistlik tingimisprotsent, seda ei saa üheselt öelda. Selle juures on palju nüansse, mida tuleb arvesse võtta, näiteks erinevate lisateenuste olemasolu (nt kaubalaadimised).

Ostame teenust transpordifirmadelt ja vaatame hindu üle regulaarselt. Maksame vedajatele tarnitud toodangu liitrite eest, mis on seotud diislikütuse jaehinnaga - kui muutub kütuse jaehind, muutub ka liitri hind. Initsiatiiv tuleb sellelt poolelt, kelle poole turg hetkel kaldu on. Praegu on transporditeenuse kasutajad läbirääkimistel tugevamal positsioonil.

Praegu oleme makstava veoteenuse hinnaga rahul, kuid teenuse hind on muutuv suurus. On raske hinnata teiste ettevõtete hinnapoliitikat, kuid näib, et õhk sai hindadest välja lastud eelmise aasta teises pooles. Transpordiäri ei ole kõrge kasumlikkusega valdkond. Kui te saate vedajalt 10% allahindlust, olete ennast juba ületanud.