Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Müüdid jätkusuutlikust arengust III: roheline ja jätkusuutlik areng on sama asi

24. märts 2009, 12:26

Rohelisusel ja jätkusuutlikkusel on
kindlasti palju ühist. Samas ei ole mõistlik pidada neid sünonüümideks.
„Roheline“ viitab enamasti loodusliku eelistamisele. Selline lähenemine on aga
kõike muud kui jätkusuutlik.

Kui inimesed üritaksid olla läbini rohelised, siis peaksime minema tagasi küttide ja korilaste aega. Edasine põllumajanduse ja tehnoloogia areng on inimese looduslikust eluviisist üha kaugemale viinud. Ka kõige parema tahtmise juures ei saaks praegu Maal elavad pea seitse miljardit inimest seda teha – loodus ei toidaks meid ära. Isegi kümnendikku maailma rahvastikust ei saaks küttimise ja korilusega toita.

Aretatud teraviljasordid, tuuleturbiinid ja elektriautod kuuluvad kõik tehismaailma. Osad lahendused on kindlasti jätkusuutlikumad kui teised. Eelistus tuleks üldjuhul langetada sellise tehnoloogia kasuks, mis inimese ja teiste liikide elukeskkonda kõige vähem lõhuks ja mürgitaks. Kui inimkonnale valmistab suurt muret kliima soojenemine, siis peab ta elektriautot jätkusuutlikumaks sisepõlemismootoriga autost. Mingite teiste valupunktide ilmnemisel võiks aga eelistus olla ka täpselt vastupidine.

Seega sõltub see hetkeolukorrast, millist tehnoloogiat jätkusuutlikumaks peetakse. Kui maailma kliima jaheneks ning teadlased muretseksid uue jääaja saabumise pärast (umbes 40 aasta eest see nii oligi), siis poleks ilmselt kellelgi midagi selle vastu, et atmosfääri süsinikdioksiidi lisamisega soojendada. See oleks ju jätkusuutlik.

Enamasti ei kasutata tehnoloogiast rääkides siiski terminit „jätkusuutlik“. Selle asemel leiab kasutust „roheline tehnoloogia“, mis aga ajab ka keskkonnaaktivistid kiiresti segadusse ning mõnel juhul isegi omavahel tülli.

Näiteks tuumaenergia laialdane kasutamine on enamiku rohelise mõtteviisiga inimeste jaoks vastuvõetamatu. Samas on tuumaenergial mitmeid häid omadusi. Tuumaelektrijaamad ei emiteeri kasvuhoonegaase, on võimalik ehitada vähe jäätmeid tekitavaid jaamu ning kaasaegse disainiga tuumaelektrijaamad on niivõrd lollikindlad, et praktiliselt välistavad Tšernobõli-tüüpi õnnetuste esinemise.

Neile argumentidele toetudes on näiteks Greenpeace’i kaasasutaja Patrick Moore hakanud tulihingeliseks tuumaenergia pooldajaks. Sama muutuse, ehkki sageli vastumeelselt, on teinud läbi ka paljud teised rohelised. Samas on tuumaenergia nimetamine roheliseks tehnoloogiaks siiski ülepingutamine, jätkusuutlik võiks ta aga olla küll.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. March 2009, 17:03
Otsi:

Ava täpsem otsing