Lennudraama Ülemiste järve ääres

Ülemiste järve ääres oleks nagu lahti pääsenud tõsielusari, kus jälgitakse ühe lennujaama hääbumist. Iga päev antakse meile uusi uudiseid, kuidas läheb lennufirmadel, kes võib olla järgmine lahkuja Tallinna lennujaamast, ja mitu reisijat naaberlennuväljadel rohkem maandus. Draama lennuvõimaluste kadumistest Eestis on ülepaisutatud.

Eestist on endiselt võimalik lennuühenduste abil maailma pääseda. Reisibürood nimetasid küsitluses kolme peamist transiitlennujaama, kuhu Eestil peab lennuühendus säilima, et siit oleks võimalik kõikjale lennata - Frankfurt, Amsterdam, London. Nende kõigiga säilib Tallinnal otselennuühendus ka edaspidi.

Vahemaandumisega lend Euroopasse pidavat võtma ligi kaks korda rohkem aega kui otseühendusega lend. Majanduslanguse tingimustes on loomulik, et ettevõtted, kaasa arvatud lennundusettevõtted, tõmbavad oma tegevust koomale ja tuleb leppida mõnevõrra ebamugavamate võimalustega. Pealegi on Eesti valinud oma kalli teivasjaama staatuse juba aastaid tagasi. Võrdsel stardipositsioonil Riia lennujaamaga valiti tee, kus lennujaama tasude puhul ei tehtud järeleandmisi ei odavlennufirmadele ega teistele siinses lennujaamas tegutsejatele. Selle otsusega kaotatut hetkega ümber ei muuda.

Kadeduse asemel tuleb eestlastest lennuhuvilistel kahe käega pöialt hoida Riia lennujaama airBalticu edule. airBaltic on loonud tiheda ühenduse Tallinnast Riiga ja sealt edasi maailma eri paikadesse. Hiljuti teatas airBaltic, et hakkab pühapäevast kehtiva suvise lennuplaani järgi sõitma enam kui 50 sihtkohta. Tase, kuhu Tallinna lennujaam lähema paari aasta jooksul kindlasti ei jõua.