Üle 60 päeva viivises laene 9,8 miljardit

Lemmi Kann 25. märts 2009, 00:00

"Eraisikute puhul uusi viivises olevaid laene ei lisandunud, küll aga jäid juba olemasolevad viivises olevad laenud jätkuvalt tagasi maksmata," nentis Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Jaak Tõrs.

Ettevõtete puhul suurenes eelkõige ehitus- ja kinnisvarasektori enam kui 60 päeva viivises olevate laenude maht. Kokku oli enam kui kaks kuud viivises olevaid laene 4,7% ettevõtetele väljastatud laenude portfellist.

Kui üle 60päevase võlgnevusega laenude kasv on suhteliselt tagasihoidlik, on kuu ajaga hüppeliselt kasvanud aga nende laenude hulk, mille maksmisega on hiljaks jäädud kuni 30 päeva - jaanuaris 11,4 ja veebruaris 15,1 miljardit krooni. Kaheksa protsendini tõusnud töötuse määr võib osa neist laenudest paari järgmise kuu jooksul pikema võlgnevuse kategooriasse ümber paigutada.

Veel eelmise aasta lõpus oli üle kahe kuu viivises olevate laenude hulk 2,9%. Detsembris prognoosis Eesti Pank, et viivislaenude osa pankade laenuportfellis jääb sel aastal 4-5% tasemele ja hakkab seejärel langema.

Veebruari keskel märkis Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasik, et pigem tõuseb viivises laenude hulk kuue protsendini ja seda juhul, kui Baltimaade majandus ei tõmbu kokku rohkem kui 5,5%. Samuti prognoosis Kaasik, et 40% neist laenudest läheb hapuks.

Bloomberg kirjutas, et kasvav arv hilinevaid laene paneb investorid aina enam muretsema Rootsis baseeruvate Balti riikide suurimate laene väljastavate pankade Swedbanki ja SEB kasumlikkuse üle.

Peamiseks põhjuseks on Balti riikide majanduse kõikuma löömine pärast 2004. aastal euroliiduga ühinemist alanud tarbimisbuumi.

"Mitme Skandinaavia panga jõuline laienemine Balti riikidesse viimase kümne aasta jooksul näitab nüüd tagajärgi, milleks on märkimisväärne laenukahjumite kasv," teatas Danske Markets oma analüüsis.

"Balti riikide majandusliku allakäiguga on eriti tugevalt seotud Swedbank ning veidi vähem ka SEB, mistõttu prognoosime, et Baltimaade suured laenukahjumid söövad tõsiselt pankade kapitali. Seda vaatamata asjaolule, et Swedbank ja SEB on kaasanud lisakapitali ning vähendanud dividende," seisis analüüsis.

"Kõik negatiivsed trendid on sellised, mida sa hinges ei oota, aga öelda, et viivises laenude selline kasv oli üllatus, oleks väär. Me lootsime küll parimat, aga valmistusime hullemaks," kommenteeris viivislaenude summat Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur.

Siiski ei karda Vanajuur, et valdav osa laenudest, mis praegu kuni kuu aega viivises, ületavad peagi ka 60päevase tähtaja.

"Päris nii lineaarselt seda vaadata ei saa. Muutused tööjõuturul kasvatavad muidugi nende perede hulka, kelle sissetulekud drastiliselt vähenevad, ning nad satuvad mingiks ajaks panga ees võlgnevusse. Siis tuleb koos pangaga lahendust otsida ning oma uuest olukorrast endale realistlikult aru anda," rääkis Vanajuur.

Ta rõhutas, et raskustesse sattunud klient peab tegema olulisi korrektiive oma tarbimisharjumustes. "Olen kohtumistel klientidega pidanud tõdema, et see vajadus ei ole veel paljudeni jõudnud. Ma ise armastan seda kutsuda supermarketis käimise efektiks - kui enne käisid seal suure käruga, siis kas nüüd käid väikse korviga?" soovitas Vanajuur klientidele testküsimust.

Tema sõnul on tulnud ette sedagi, et vahel loetakse koondamistasusid eksklusiivseteks reisideks kasutajatele moraali seda tüüpi meeletusi mitte teha ja soovitatakse säästa raha oma jooksvateks kulutusteks ning finantskohustuste täitmiseks.

"Olgem ausad - pankadel puudub igasugune huvi olla suurimad kinnisvaraomanikud ja tegeleda tagatiste realiseerimisega, samuti ei taha inimesed oma kodust ilma jääda," kommenteeris Vanajuur. Sellest saatusest päästab mõlemaid osapooli vana ja kulunud klišee - see on töö, mida saavad teha ainult pank ja klient koos ning teineteisega pidevalt suheldes, lisas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:00
Otsi:

Ava täpsem otsing