Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tööandjad: öötöö reguleerimine vajab kollektiivlepingut

25. märts 2009, 17:34

1. juulil jõustuvas töölepingu seaduses
sätestatud öötöö piirangud hakkavad takistama väljakujunenud tööaja kokkulepete
järgimist, näitab erinevatest ettevõtlusvaldkondadest tulnud tagasiside.
Tööandjate keskliit esitas probleemi lahendamiseks oma ettepanekud ametiühingute
keskliidule.

Töölepingu seaduse järgi ei tohi töötaja, kes töötab ööajal vähemalt 3 tundi oma igapäevasest või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast ja kelle tervist võib mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, töötada rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul. Tööandjate sõnul on see kokkulepe paraku tühine.

Igapäevase puhkeaja regulatsiooni osas on seaduse § 51 lõike 1 järgi tühine kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 12 tundi järjestikust puhkeaega. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt annab tööandja töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 12 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 12 töötundi ületanud tundide arvuga.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ artikkel 17 näeb ette, et liikmesriigid või tööturu osapooled võivad vastavalt asjaoludele teha erandeid teatavatest sätetest, sh öötöö piirangutest ja igapäevase puhkeaja nõuetest. Erandi puhul tuleb asjaomastele töötajatele üldjuhul võimaldada samaväärne korvav puhkeaeg.

Tööandjate keskliidu hinnangul tuleb töölepingu seadusesse viia volitusnorm, mille kohaselt on Eesti Tööandjate Keskliidul ja Eesti Ametiühingute Keskliidul võimalik sõlmida kollektiivleping, kus fikseeritakse öötöö piirangute jaoks laiem erandite ring ning vajalikud erandid igapäevase puhkeaja jaoks.

Esialgsel hinnangul võiksid öötöö erandite alla kuuluda järgmiste valdkondade töötajad:
1) tervishoiu- ja hoolekandetöötajad;
2) turva- ja valvetöötajad;
3) kaupade- ja reisijateveoga seotud töötajad, sh klienditeenindajad;
4) posti-, side- ja kommunikatsiooniteenuseid osutavad töötajad;
5) esmavajalikke kommunaalteenuseid osutavad töötajad;
6) turismi- ja majutusteenuseid osutavad töötajad;
7) meelelahutustöötajad;
8) toidu käitlemisega seotud töötajad;
9) laevadel töötavad töötajad;
10) muud töötajad olukordades, mis nõuavad pidevat kohalolekut või teenuse osutamise või tootmise pidevat jätkumist, samuti töödel, kus on tegemist ettenägematu, ajutise või hooajatöödest tingitud töömahu kasvuga.

Kollektiivlepingu jaoks vajalikku loetelu täiendatakse ja täpsustatakse koostöös ametiühingute keskliiduga. Sotsiaalministeeriumile esitamiseks töötatakse ühiselt välja töölepingu seaduse muudatus, mis lubab kollektiivlepinguid sõlmida. Lepinguga määratletav erandvaldkondade loetelu peab olema piisav kerkinud probleemide lahendamiseks, samas ei tohi see minna vastuollu tööaja direktiivis sätestatud erandi tegemise regulatsiooniga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. March 2009, 17:34
Otsi:

Ava täpsem otsing