Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tööandjad: tööjõukulu kasvab 5%

25. märts 2009, 16:04

Tööandjate keskliidu hinnangul kasvavad
tööjõukulud järgmisel aastal vähemalt 5 %, põhjuseks muudatused haigushüvitiste
maksmisel, töötuskindlustuse maksemäära tõus ning kavandatav tööõnnetus- ja
kutsehaiguskindlustus.

Tööandjate keskliidu esindajad Enn Veskimägi, Jüri Käo, Valdo Kalm ja Tarmo Kriis kohtusid 18. märtsil peaminister Andrus Ansipiga, et selgitada oma seisukohti nendes punktides, kirjutab tööandjate keskliidu sõnumitooja Vabrik. Tööandjate arvates tuleb kõiki neid küsimusi käsitleda tervikuna, kuna need on tööjõukulude hüppelise tõusu tõttu omavahel tihedalt seotud. Muudatuste tõttu kasvavad tööjõukulud 2010. aastal praegusega võrreldes vähemalt 5%.

Tööandja poolt töötajale 4.–8. haiguspäeval makstava haigushüvitise kohta puudub tööandjate hinnangul selgus, millise hüvitise liigiga on tegemist: kas ravikindlustuse seadusest tuleneva sarnase hüvitisega või täiesti uue hüvitisega. Uue hüvitise jaoks on see tööandjate hinnangul ebapiisavalt sõnastatud ja tekitab mitmeid küsimusi. Näiteks ei maksa haigekassa täna hüvitist nendel juhtudel, kui töötaja on endale haigestumise või vigastuse tahtlikult põhjustanud – uue korra järgi peab tööandja aga ka sellistel juhtudel töötajale hüvitist maksma, selgitatakse tööandjate avalduses.

Lisaks viitavad tööandjad sellele, et tööandja haigushüvitis on sätestatud vales õigusaktis – töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, mis reguleerib ainult neid tööandja kohustusi, mis tulenevad töökeskkonna nõuetest.

Tööandja haigushüvitis on ette nähtud aga ka töökeskkonna välistest teguritest tingitud tervisekahjustuste puhul, mille eest tööandja vastutada ei saa. Tööandjate keskliit rõhutab, et tööandja haigushüvitise rakendamisel tuleb tagada samasugune selgus ja täpsus nagu ravikindlustuse seaduses, et selle hüvitise olemus ja piirid oleksid arusaadavad.

Tööandjate keskliit märgib, et ei ole nõus kergekäeliselt suurendama töötuskindlustusemakseid 3%-ni alates 1. juulist 2009, mida toetavad nii valitsus kui ka ametiühingud. Tööandjate hinnangul tasub enne maksemäärade tõstmist kaaluda teatud hüvitiste edasilükkamist, mis muidu rakenduksid samuti 1. juulist 2009. Veel kaheks aastaks võiks säilitada olukorra, kus töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle töösuhe lõppes tema omal algatusel või poolte kokkuleppel, pakub tööandjate keskliit. Samuti võiks ettevõtjate hinnangul kaheks aastaks edasi lükata muudatuse, mille kohaselt kindlustushüvitise suurus on 70% töötasust 1.-st kuni 100. kalendripäevani ja 50% töötasust 101.-st kuni 360. kalendripäevani.

Majanduslikule surutisele viidates väljendasid tööandjad vastuseisu erakindlustusel tugineva tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kehtestamisele, mida valitsus plaanib alates 2010. aastast. Tuginedes riikide praktikale, kus tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamisse on kaasatud eraõiguslikud kindlustusandjad, võib eelfinantseerimise põhimõttel toimiva kindlustussüsteemi rakendumisel eeldada tööjõukulude keskmist kasvu 2–3% ulatuses, tervist rohkem kahjustavatel töödel kuni 8%.

Tööandjate esindajad rõhutasid, et isegi juhul, kui uue kindlustusliigi rakendamisel lubatakse vähendada sotsiaalmaksu, ei ole mõistlik uut kohustusliku kindlustuse süsteemi luua ja ellu rakendada, kuna sotsiaalmaksu vähenemisega sattuks ohtu haigekassa eelarve.

Tööandjate keskliit soovitas valitsusel algatada kiiremas korras ulatuslik pensionireform ja suunata selle tulemusel vabanevad vahendid tööõnnetuste ja kutsehaiguste tagajärjel kannatanute sotsiaalsete garantiide suurendamiseks. Samuti suurendaks tööandjate motivatsiooni töökeskkonna tingimuste parandamiseks maksuvabastus erisoodustuselt seoses töötaja tervisekäitumise ja tervisliku seisundi parandamiseks tehtud kulutustega, sealhulgas näiteks maksuvabastus vabatahtlikelt kindlustusmaksetelt.


ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. March 2009, 16:04
Otsi:

Ava täpsem otsing