Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tom Peters: lõika arukalt
Koolituskulude ja müügimeeste reisikulude külmutamine oleks selge rumalus, ütles Peters eile Tallinnas, kus ta esines Pärnu Konverentside korraldatud seminaril "Juhtimine põhjalikult untsu keeratud maailmas".
Sellist kriisi nagu praegu esineb kord sajandis, kas see eeldab ka erilisi juhtimisvõtteid?
Jah. Sellise juhi mentaliteet, kes juhib firmat 10protsendise majanduskasvu ajal, on vastupidine selle juhi mentaliteedile, keda vajatakse languse ajal. Kui kasv on ülikiire, pole probleemi, mida raha ei lahenda. Ma ei tea, kas üks ja sama juht võib mõlemas olukorras efektiivne olla.
Eesti firmad on kaua tundnud kiiret tõusu. Kuidas kohaneda?
Ellu jäävad firmad, mis panevad töötajatega seljad kokku. Olen 30 aastat rääkinud, et määrav pole strateegia ega tehnoloogia, vaid inimesed.
Kuidas koondamiste ajal motivatsiooni hoida?
Surve all on juhtide kiusatus sirgeid kurve võtta. Inimestega käitutakse nagu sisenditega. Keskmine ameeriklane või eestlane pole rumal, saadakse aru, et ajad on rasked ja samamoodi edasi ei saa. Koondamisotsus tehakse küll firma tipus, kuid kui see töötajaga läbi arutada, koheldakse inimest väärikalt, mitte kui kiretu äriotsuse ohvrit. Need võivad paista väikesed asjad, kuid töötajale on see tähtis.
Ameerikas on praegu raskustes üks firma, mille tippjuhte on konkurendid hakanud üles ostma. Mina ütlen, et selline inimene, kes 100 või isegi miljoni dollari võrra suurema palga pärast oma alluvad saatuse hoolde jätab, on põlastusväärne.
Mäletate lennuõnnetust, kus lennuk maandus jõkke. Kui lennuk juba vajus, kõndis piloot vahekäigu KAKS korda läbi, et veenduda, kas kõik inimesed on väljas. Selline on tõelise juhi käitumine.
Mida teha ei tohiks?
Ütleme, et teil tuleb kulusid vähendada 15%. Kutsute kokku ülejäänud juhid ja annate kõigile korralduse 15% kulusid vähendada.
Teine võimalus on kärpida valikuliselt - rumal on kärpida koolituskulusid. Samas on esimene asi, mida firmad teevad, kärpida reklaami-, turundus- ja koolituskulusid, samuti uurimis- ja arenduskulusid. Nendest kuludest ei tohiks midagi kärpida.
Teine asi - ärge kärpige oma müügimeeste reisikulusid. Kui olete firma ja teil on näiteks Milanos tähtis klient, siis peate teda halbadel aegadel nägema rohkemgi kui headel aegadel.
Teie üleskutse, et iga inimene arendaks end kui individuaalset "brändi", tundub eriti aktuaalne.
Seda mõisteti algul väga valesti ja seostati eneseupitamisega. Tõstsin teema ajal, mil firmad hakkasid üha enam kaupu ja teenuseid mujalt sisse ostma. Minu mõte oli ellujäämisstrateegia, mitte ego upitamine.
Praegu on sarnane olukord: kuna tööd on vähem, võtke ja kasutage seda aega enese täiendamiseks ja uute oskuste omandamiseks. Ameeriklased, eestlased, indialased on kõik osalised ülemaailmsel tööturul.
Kriis kui võimalus?
Kriis on raske aeg, punkt. 10% majanduskasvu juures on kerge geenius olla. Nüüd on kõigil aeg ennast tõestada. Tellisin koju mööblit, mida paigaldas puutöömees, kel on alati lips ees. Mulle on see märk professionaalsusest ja oma töö väärikuse tunnetamisest. See on võimalus ennast eristada.
Millist sõnumit tahate edasi anda?
Mind ei kutsutaks üle ilma esinema, kui ma poleks kirjutanud oma esimest raamatut. See ütles, et kohtle oma töötajaid väärikalt, kuluta aega klientidele ning mäleta põhitõdesid, mida teadsid juba meie vanaisad.
Paljudele inimestele ei ole minu ideed midagi uut, kuid alati pole inimestel olnud julgust nende järgi talitada. Kui ma suudan anda selle lisatõuke, et inimene teeb järgmise sammu, siis on hästi.
Inspireerite paljusid, mis Teid ennast inspireerib?
Uudishimu. Ja siiras huvi inimeste vastu.
Swedbanki Rävala kontoris olid eile tellerite kõrval kommikausid - pisiasi, mille juhtimisguru Tom Peters kindlasti heaks kiidaks.
"Ma ei ütle teile midagi uut," hoiatas Peters eile Tallinnas, kuid põhitõdesid tasub meenutada. Näiteks seda, kui mõjusad võivad äri edu jaoks olla sõnad "tänan väga" ja "palun vabandust". Ja kui palju kokkuhoidu võib anda viisakas kohtlemine, mis on täiesti tasuta, selle asemel, et rahuldada pahura kliendi pretensioone.
Majandus on pigem psühholoogia kui ökonoomika, rõhutas Peters ja puistas ridamisi näiteid väikestest asjadest, millel võib olla suur tagajärg. Näiteks Wal Mart, mis ostukorvi suuremaks tehes käivet kasvatas, või pank, mis tasuta koeraküpsiseid jagades meelitas omale kliendid, kes lemmiklooma jalutades pangaasju ajavad. Väike tähelepanu loeb, on tootest endast tähtsamgi.
Ka firma suurus pole alati edu garant. "Pole ühtegi suurt firmat, mida väiksem ei võiks kummutada, kui ta idee on parem ja pealehakkamine tulisem," ütles Peters.
Korduvalt rõhutas Peters töötajate ja nende individuaalse arengu tähtsust firma käekäigule. Juhi peamine roll on luua oma töötajatele tingimused edukaks saamiseks.