Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

USA sepistab katastroofi

Tarvo Vaarmets 27. märts 2009, 00:00

Naabrimees ostab uue auto, ehitab uue, basseiniga maja, võtab veel ilusa naise ja kassigi pealekauba. "On ikka edukas vend," mõtled. Siis kaotab mees oma hea sissetuleku ja maja pannakse sundmüüki, naine läheb minema ja kass jookseb nälja tõttu küla peale. Praegusel ajal üsna tavaline. Katastroof mehele, aga mitte midagi riigile, maailmale. Mõelda nüüd, kui samamoodi läheb terve riigiga, millest kahjuks sõltub kogu maailm. Vat see on Katastroof. Ja just taolist surmasõitu USA teebki.

Nii kaua, kui välisriigid eesotsas Hiinaga on nõus oma reserve USA võlakirjades hoidma, on kõik kena, naine on alles ja kass on kodus. Mis aga juhtub, kui keegi enam USA võlakirju ei taha ehk nende hind kukub kolinal. See tähendab, et USA valitsusel on oma eelarve puudujääke väga keeruline katta. Fed trükib küll dollareid, aga see viib jälle dollari väärtuse alla ja toob inflatsiooni.

Nõnda võib juhtuda nii lühemas kui ka pikemas, mõnekümne aasta, perspektiivis. Ainult et pikemas perspektiivis tuleb hoop oluliselt valusam, sest siis on võlg kosunud veelgi, intressimaksed aiva kumuleeruvad.

USA rahaasjadel silma peal hoidev valitsusasutus GAO prognoosib, et samasuguse laristamispoliitika jätkumisel moodustab USA võlg 2012. aastaks 100% ja 2060. aastaks 600% SKPst, sealjuures on valitsuse kassasse ajalooliselt sisse voolanud alla viiendiku majanduse koguproduktist.

Ei pea olema just geenius, et välja mõelda, mida see tähendab. USA võlakirjad on selleks ajaks ammu väärtusetud, kuna intresse ei suuda riik enam maksta. Lühidalt öeldes tuntakse korporatiivses maailmas taolist olukorda termini "pankrot" all.

USA kulutab üha rohkem raha ka sotsiaalkindlustuseks ja meditsiiniabiks, mistõttu kiirelt kasvavatesse intressisummade maksmiseks midagi üle ei jäägi.

Muidugi vaevalt, et me senise tempo jätkumisel peame pool sajandit ootama, võib uskuda, et Hiina ja teised võlausaldajad loobuvad juba varem USA doteerimisest.

Hiina on juba oma muret seoses USA võlakirjade ja valuutaga väljendanud, pakkudes välja spetsiaalse reservvaluuta idee (ideest on tuld võtnud ka Venemaa), samuti nõuti hiljaaegu Hiina pea triljoni dollari suurusele võlakirjainvesteeringule garantiid. Sellele vastas USA president Barack Obama, et muretsemiseks pole põhjust. Hiina lubaski ka edaspidi USA-le võlgu anda, aga ka võlakirjade väärtusel teraselt silma peal hoida.

Selle nädala kolmapäeval müüs USA mõnekümne miljardi dollari eest viieaastaseid võlakirju. Müüs küll, aga investorite huvi oli leige ja hind, mida oldi nõus maksma, väiksem, kui loodetud. Investorid tahavad suuremat tootlust, see aga viitab, et USA võlakirjade riski hinnatakse senisest kõrgemaks.

USA üritas teatavasti mõni päev varem intresse alla viia ja usaldust suurendada ise riigi võlakirju ostes, aga see pole just eriti kindlust tekitav, kui võlakirjade müügiga saadud ja juurde trükitud raha eest ostetakse sarnased instrumendid tagasi.

Lühemas perspektiivis oleks võlakirjade asemel eelistatum siiski dollari langusele mängimine. Pikemas perspektiivis võiks aga oma järeltulijatele hakata hiina keelt õpetama.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:01
Otsi:

Ava täpsem otsing