Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Geithner taltsutab metsikuid

30. märts 2009, 07:06

Tavaliselt märgatakse probleemi alles siis,
kui tõsine häda on käes, mitte oluliselt varem. Ka nüüd on USA valitsuse
kangemad mehed võtnud ette raske tee, et tugevamalt reguleerida finantsmaailma
osi, mis varem iseseisvalt toimisid, ning tugevdada haaret nende ümber, mis juba
varem suurema tähelepanu all olid.

Neljapäeva õhtul tegi rahandusminister Timothy Geithner Kongressile ettepaneku, mis tekitab ilmselt pikaajalise tulise diskussiooni, sest see muudaks vastuvõtmise korral kogu senist finantspoliitikat. "Meie süsteem kukkus läbi fundamentaalsel tasemel ning vajame nüüd mitte lihtsalt kosmeetilisi parandusi, vaid uusi mängureegleid," sõnas Geithner. Ja nende uute mängureeglite rakendamine tähendaks esimest nii suurt valitsusepoolset sekkumist rahandusse alates eelmise sajandi suurimast kriisist 1930. aastatel.

Nüüdseks on selgunud, et suured pangad ei suuda ise küllalt kaugele ette mõelda, et halbadeks aegadeks piisav rasvakiht koguda, ja seniste tõusude valguses polnud seda ka väga vaja. Lisaks lubas regulatsioon headel aegadel rohkem kulutada, et tugeva tuulega kiiremini edasi seilata.

Nüüd näeb uus plaan ette sätestada finantsasutustele reeglid - tõusude ajal tuleb üles ehitada oma kaitsepositsioonid tulevaste langustega võitlemiseks. Seejuures ei kohelda kõiki pangandussüsteemi osalisi enam ühtemoodi, vaid valitakse välja need "õnnelikud", kelle läbikukkumine lööks seadusesilma hinnangul turud ja majanduse kõikuma, ning kohustatakse neid kasvatama puhvrit tavapärasest suuremaks.

Pangad ise muidugi suurest rõõmust särama ei kipu, sest regulatsioon suruks nad väga kitsasse liikumisruumi ja kahandaks võimalusi teenida mõne aasta tagusega sarnaseid hiigelkasumeid.

Siin on üks täiendav trikk - nimelt peab president Barack Obama suutma idee maha müüa ka finantsasutuste juhtidele, kellega ta seoses majanduse üldise päästmisega koostööd teeb. Sest lisaks valitsuse abi saavatele asutustele puudutaks uus regulatsioon ka kõiki teisi, kes seni ise piisavalt hästi hakkama said ning neljapäeval saalis istudes kahurituld tagasi hoidsid.

Kui pangandussektorist tuleb ilmselt mõnetine vastupanu, siis palju suuremat lahingut ja tõsist verevalamist on oodata hoopis seni vabade ratsudena raha-aasadel ringi kapanud riskifondide (hedge fund) ja derivatiivide ehk tuletisväärtpaberite valdkonnas.

Kui seni polnud riskifondidel põhjust enda tegevuse kohta põhjalikke aruandeid esitada ning nad said suhteliselt vabalt oma asju ajada, siis nüüd on nende osakaal finantsmaailmas kasvanud liiga suureks, et nad lihtsalt omapead jätta. Edasi peaksid nad tegutsema väärtpaberituru järelevalve karmi pilgu all.

Valitsuse esindajate tugevaim argument paistab praegu olevat Bernard Madoffi 20 aastat kestnud ja 65 miljardit dollarilt huugama pannud petuskeem, mis üsna kindlalt oleks tugevama kontrolli korral suudetud juba aastaid tagasi avastada.

Huvitavalt kombel on ka riskifondide juhtide seas neid, kes uue regulatsiooniga igati nõus on.

Endanimelise, ühe maailma edukaima fondi juht John A. Paulson sõnas, et on nõus täiendavate reeglitega, kui need kaitsevad investoreid pettuste eest. "Teeme kõik investorite kaitse heaks," sõnas Paulson.

Kui riskifondide tegevus oli mingilgi määral reguleeritud, siis juba suuri kahjusid tekitanud finantsinstrumendid - derivatiivid - tegutsesid seni mugavas hämaruses suures osas börsivälistel turgudel.

Rambivalgusse on nüüd aga sattunud mitmekümne triljoni dollari suuruse turuga credit default swapp'id (CDS), mis käitusid ettevõtete jaoks kindlustuspoliisidena, enne kui kindlustajad kokku vajusid või American International Groupi näitel valitsuselt hingamisaparaadi said.

Tundub, et vabalt kappavate mustangide aeg on läbi saamas. Metsikud hinged kodustatakse ning pannakse elama valvega tallidesse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. March 2009, 07:06
Otsi:

Ava täpsem otsing