Fassaadi taastamine nõuab erilist tähelepanu

Veiko Parts 31. märts 2009, 00:00

Krohvitud fassaadi renoveerimine eeldab individuaalset ja tähelepanelikku lähenemist igale majale eraldi. Samas ei tohi aluskrohvil olla suuri kahjustusi.

Erineva keerukusega renoveerimistöödeks on pinnaviimistlus, välisviimistlus koos aluskrohvi remondiga ja lõpuks fassaadisoojustuse süsteemide paigaldamine.

Renoveerimistööd on sobilik ette võtta siis, kui soovitakse värskendada maja välisilmet ja aluskrohv on enam-vähem terve, väiksemate pragudega. Sellisel juhul on tegemist ülevärvimisega, hõõrdkrohviga viimistlemisega või siis pritskrohvi puhul ka uuesti pritsimisega.

Siiski enne fassaadi renoveerimist alati veendu, et maja katus oleks terve ja vihmaveetorud korras, muidu muutub edasine töö mõttetuks. Oluline on pöörata tähelepanu aknaplekkide seisukorrale.

Vastavalt aluspinnale tuleb valida ka sobiv värv. Puhtale lubikrohvile on sobilik ainult väga hea veeauruläbilaskvusega lubivärv.

Lubitsement-segamörtidele sobivad ka juba tihedamad ja tugevamad värvid: silikaatvärv, lubitsementvärv. Tugeva tsementkrohvi ja betooni puhul võib kasutada ka silikoonvaikvärve või tsementvärve. Juba polümeerkrohviga kaetud soojustussüsteemide ülevärvimiseks võiks kasutada ka erinevaid akrüülvärve.

Pritskrohvi uuendamiseks on saadaval eri terasuurustega ja valmistoonitud dekoratiivkrohvi segud. Nende pealekandmiseks kasutatakse krohvipüstolit ja kompressorit.

Kui krohvi kahjustused on sügavamad ning esineb väljakukkunud kohti, tuleb tasanduskiht taastada. Sõltuvalt aluspinna materjalist, kõvadusest, reljeefsusest ning soovitavast lõppviimistlusest, tuleks valida vastavad materjalid ja töövõtted.

Ühtset lahendust ei ole ja alati tuleks igale hoonele läheneda individuaalselt. Oluline on jälgida, et parandussegu oleks ikka sama koostisega kui esialgne krohv.

Kunagi ei tohi panna tugevamat, suurema tsemendi sisaldusega ja tihedamat krohvikihti nõrgemale kihile. Tihe kiht ei võimalda seinal välja kuivada ja sisse jääva niiskuse tõttu võib lagunemise märke näha juba paari talve möödudes.

Kui tsementi sisaldav aluskrohv on küll tugevasti seinas kinni, kuid vale värviga värvimise tõttu on pind kaetud kestendava värvi või pragude võrguga, tuleks peale värvist puhastamist kogu pind üle pahteldada ja armeerida võrguga.

Tavakrohvide viimistlemiseks sobivad mineraalse sideainega dekoratiivkrohvid.

Suuremamahulised ja kallimad lahendused sisaldavad täiendavat lisasoojustust.

Lisasoojustusena kasutatakse EPS-materjale või mineraalvilla. Esimene on nii-öelda kerge õhuke variant ja teine paks traditsioonilise krohviga variant raabitsvõrgul. Lisatava soojustuse paksus on tavaliselt 50-150 millimeetrit. Sellise mõõduga tuleks arvestada ka vihmaveetorude paigaldamisel - et need ei jääks liiga seina vastu. Vastasel juhul võivad niisked vihmaveetorud krohvi peatselt rikkuda.

Soojustuse väline pind armeeritakse ja krohvitakse siledaks. Saadav tulem on ideaalne aluspind kõikvõimalike moodsate viimistlusmaterjalidega katmiseks, nagu näiteks hõõrdkrohvid, kirjukivikrohv või siis kivipuruviimistlus.

Soklite krohvimisel peaks kasutama tsementkrohve ja vältima lubja sisaldust segus. Püsivaim pinnaviimistlus selle peale on kivipuruviimistlus, kus naturaalne kivipuru kleebitakse pinnale värvilise tsementseguga.

Üllatuste ja ebameeldivuste vältimiseks on soovitatav enne suurt krohvimistööd teha pisike proovitöö mitme eri lahendusega. Juba esimene talv näitab, milline on tulemus ja kuidas krohv või värv käitub vahelduvate külmatsüklitega ehk kuidas see üldse püsib seinas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:55
Otsi:

Ava täpsem otsing