Maja mahapõletamine ei vabasta laenumaksetest ja toob trahvid

Kuulsin juhuslikult pealt üht jutuajamist, kus vestlejad omavahel arutasid teemal, et kinnisvarabuumi tippajal ostetud majale, mille turuhind on oluliselt langenud ning mille laenumakseid ei jaksa praegu enam tasuda, võiks lihtsalt tule otsa pista - saaks kindlustusraha abil mitu probleemi korraga lahendatud…

Üheksakümnendate keskel levis üle Eesti süütamiste laine. Enamasti oli tegemist väikeettevõtetega, nagu poed, baarid ja piljardiklubid. Majanduskasvu tingimustes sellised petujuhtumid üldjuhul vähenevad, kuid hoogne majanduskasv on vähemalt nüüdseks mõneks ajaks möödanik. Liisingus olevad autod nii meil kui ka Lätis upuvad, põlevad või lihtsalt haihtuvad. Kui suur kaubanduskeskus põlema läheb, siis kommentaaride hulgas on üsna valitsev arvamus, et ju see raskustes äri lõpetamise moodus oli...

Nüüd on lisaks ettevõtjatele hädas ka paljud eraisikud kinnisvarabuumi tippajal ostetud eluasemelaenudega. Kui tööd jätkub ja palk endiselt iga kuu laekub (kuigi ehk pisut väiksemas summas), siis võib ju mööda vaadata sellest, et praegusel ajal on ostetud kinnisvara turuhind langenud tunduvalt alla ostuhinna. Kodu on kodu ja meie kliimas on katust pea kohale niikuinii vaja ning küll need hinnad kunagi jälle tõusma hakkavad.

Kui aga laenumaksetest on saanud veskikivi kaelas ning hinnalanguse tõttu pole võimalik ka müües sellest koormast vabaneda, siis ilmselt mõlgub nii mõneski peas mõte, mida täiesti tõsimeeli selles juhuslikult pealtkuuldud vestluses arutati. Tahan siinkohal paarile asjale tähelepanu juhtida, mis ehk suunavad raskustele teisi lahendusi otsima.

Kodukindlustuse eesmärk on inimese õnnetuseelse olukorra taastamine. Kuigi tavaliselt on kindlustustingimuste üks võimalus ka see, et hävinud vara eest makstakse raha lihtsalt välja, siis kinnisvara puhul seda üldjuhul ei tehta.

Kõigepealt peab arvestama vähemalt pooleaastase asjaolude väljaselgitamisega. Isegi siis kui langetatakse otsus, et kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumiseks põhjust ei ole, ei saa kogusummat korraga kätte. Kindlustusettevõte otsib kas ise ehitajad hoone taastamiseks või kui omanik soovib ehitamise ise korraldada, siis maksab raha välja osadena ning vahepeal soovib tõestust, et see raha ikkagi ehitamiseks kulub.

Seega laenumaksetest ei päästa ka tulekahju korral makstav kindlustushüvitis. Pigem juhtub tõenäoliselt hoopis see, et pank võib nõuda põlengu järel lisatagatist või kogu summa ennetähtaegset tagastamist, kui lisatagatist anda ei ole.

Siinkohal pole vähetähtis ka teadmine, et kui selgitatakse välja inimese enda osalemine selles nn õnnetusjuhtumis, siis kehtiv õigus lubab Eestis kindluskelmuse eest karistuseks määrata koguni kuni viieaastase vangistuse ning kindlustuskelmuse eest on reaalseid vanglakaristusi ka Eesti kohtutes määratud. Isegi juhul, kui vangistusest õnnestub pääseda, siis trahv, advokaaditasud ning kindlustuse kahjunõue järgnevad kindlasti. Seega: otsige lahendusi ümberõppest uue töö leidmise nimel, tatrapudrudieedist, läbirääkimistest pangaga või kas või eraisiku pankrotist, aga mitte kuriteo sooritamisest.

Autor: Ingrid Tomson-Kärner