Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kohanejad veavad langusajal välja
"Arvan, et need firmad hakkavad vaikselt välja vedama, kellel on praegune majandussituatsioon selgeks saanud, alates sideettevõtetest ja toidukaubandusest. Need, kes saavad aru, et nüüd on selline olukord, nii palju oleme langenud, lähevad normaalsesse elutsüklisse tagasi vähendatud kujul," rääkis mööblifirma Thulema juht Tarmo Prikk.
"Mööblisektoris on keskmine käibe langus pea 50 protsenti, kuid mööblisektor on selline, kus pole tegemist esmatarbekaubaga. Ning kui esmatarbekaup kukub ka mingil määral, siis see keskmisele numbrile viitabki. 30% kahanemist on täiesti ootuspärane," kommenteeris Prikk.
"Neid kuid, kui jaemüük kukub, on kindlasti veel ees, suurusjärk on 18%, kuid mitte enam rohkem. Kosumine võib hakata tulema augustis-septembris," rääkis Prikk.
Liviko juhi Janek Kalvi sõnul pole võimalik Eestist kriisile kiiret ravimit leida. "See sõltub ikkagi sellest, mis juhtub maailmas ja maailmaturgudel. Nii riik kui ka ettevõtjad peavad harjutama ennast teadmisega, et see kriis pole ajutine, vaid pigem püsivamat laadi. Pole mõtet teha kriisiplaane, mis on lühemad kui paar aastat, kui peaks toimuma kiirem paranemine - kellel saaks selle vastu midagi olla," märkis ta.
"Kui võrrelda meie jaemüügi numbrit Lätiga, siis seal oli see number -25%. See on hea näide selle kohta, et me oleme natuke paremas seisus," ütles Kalvi.
Tema sõnul on väga paljud Eesti ettevõtted ning eksporditurud praegu veel väga raskes seisus ning olukord on muutumas hullemaks.
"Kui tööstustoodangu kukkumist kommenteerida alkoholitööstuse seisukohalt, siis see polnud meile üllatav," tõdes Kalvi. "Enam-vähem sellist olukorda me ette nägime, kui valitsus kavandas eelmisel aastal aktsiisi tõusu. Loomulikult on siin ka kriis oma mõju avaldanud," rääkis ta.
"Arvan, et valitsus on võtnud õige suuna ja seadnud eesmärgiks liitumise eurotsooniga. Kui Eesti suudab püsida raudselt eurokursil, siis sealt saame rahvusvahelise usalduskrediidi - see on selge märk stabiilsusest, sest devalvatsiooni oht on siis maha võetud."
Eesti Väliskaubanduse Liidu juhatuse esimees Tambet Made ennustas, et tööstustoodangu 30protsendine langusenumber ei jää viimaseks.
Tema sõnul on praegune kriis ja langus tuleviku mõistes üsna tervendavad. "Ühest küljest on see halb, aga teisest küljest hea. Just ekspordivõimekuse taustal aitab kriis selekteerida välja paremaid ettevõtteid, kes suudaksid välisturgudel kaasa mängida," märkis ta. "Väga hea, et majandus langes nii palju, see paneb nii riigi kui ka ettevõtjad pingutama."