Londonis tuleb leida üksmeel

Bretton Woodsi konverentsiga 1944. aastal, mis pani paika Teise maailmasõja järgse finantsarhitektuuri, Londoni kohtumist enam ei võrrelda - korraldajad on siin oma algsetes ambitsioonides järele andnud. Küll aga võib seda kõrvutada ülemaailmse majanduskonverentsiga Londonis 1933. aasta aprillis, kus riikide suutmatus ühiselt tegutseda majanduslangust pidama ei saanud.

Seekord USA president - erinevalt Franklin D. Rooseveltist - isiklikult tulemata ei jää.

"Kõige olulisem on anda tugev sõnum, et seisame kriisi vastu ühiselt," ütles Barack Obama kohtumise eel antud intervjuus.

Juba on Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy jõudnud kahelda, kas Londonist peale "suurte deklaratsioonide" enamat loota on, kuid mõned deklaratsioonid on, kas või žestina, äärmiselt olulised.

Näiteks kaubanduse alal, kus riigid Hiinast Eestini on näinud ekspordi ja impordi vaba langust. Kui G20 riigid mullu novembris esimest korda kokku tulid, et arutada üleilmsele kriisile ühist vastust, lubati kaubakanalid lahti hoida. Vaid loetud päevad/nädalad pärast kohtumise lõppu olid 17 riiki 20st oma sõnu sööma asunud - olgu need Venemaa kehtestatud imporditollid uutele autodele või ELi plaan taastada piimatoodete eksporditoetused.

Praegu on kaubanduse käigushoidmisest saanud olulisemaid teemasid maailmamajanduse jalule aitamiseks.

Esimest korda oma ajaloos prognoosib Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) tänavu maailmakaubanduse langust 9%. Maailmapank on G20 eelmisest kohtumisest saadik kokku lugenud enam kui 70 uut kaubandustõket ning protektsionismi kasvu eest hoiatab ka värske WTO raport.

Sellest hoolimata on vaja, et G20 liidrid Londonis uuesti lubaduse annaksid, et nad uusi kaubandustõkkeid ei püstita ja püüavad lõpule viia 2001. a alustatud Doha vabakaubanduskõneluste vooru. Sest nagu märkis ajalehe Financial Times kolumnist Gideon Rachman, ilma nende "tühjade sõnadeta" globaalsel tasandil oleks poliitikutel kodus veelgi raskem ohjeldada üleskutseid hoida briti töökohad brittidele või toota prantslastele autod Prantsusmaal.

Kuivõrd peaks maailma majandusse nõudluse ergutamiseks täiendavalt riigi raha pumpama, selles osas pole G20 riigid ühte meelt.

Obama valitsus tahaks, et teisedki riigid USA eeskujul jõulisemalt majandust ergutaks. Euroopa praegu lisastiimuli võimalust ei näe. Selle vastu on korduvalt sõna võtnud nii Saksamaa kantsler Angela Merkel kui ka Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet. Trichet manitseb, et ülikiirelt paisuvad defitsiidid võivad tagasilöögi anda ning tarbijate ja firmade usalduse hoopis kõikuma lüüa. "Kui inimesed tunnevad, et lõputult paisuvad defitsiidid ei too nende elujärje paranemist, ei kuluta nad seda raha ära, mis neile täna kätte antakse," ütles ta.

Euroopa Keskpank on eri meelt ka keskpanga rolli osas - kui USA ja Suurbritannia on hakanud rakendama n.ö ebatraditsioonilisi meetmeid (raha trükkima, firmade ja valitsuse võlakirju ostma), siis Euroopa Keskpank pole seda teed veel läinud. Küll aga on turule pumbatud lisaraha ning homme on oodata teadet euroala intresside uuest kärpest.

Kaubanduse ja majanduse ergutamise kõrval on kolmas oluline teema Londonis Rahvusvahelise Valuutafondi roll ja rahavarud.

See aeg on möödas, kus fondil oli raskusi klientide leidmisega. Pakistanist Lätini on IMF viimastel kuudel välja laenanud 50 miljardit dollarit ning võimalike uute abivajajate jaoks on eesmärk suurendada fondi rahavarusid 250 miljardilt dollarilt vähemalt 500 miljardile dollarile. Hiina, mis on üks võimalik laenuandja IMFile, nõuab fondis vastu suuremat sõnaõigust.

Aasia kriisiga võrreldes on IMF oma nõudmisi abivajajatele pehmendanud - nii sai Läti laenuabi latti devalveerimata. Kriitikute sõnul on IMF vastutulelikkusega liiale läinud, lastes käest survehoova reformide läbisurumiseks.

Londonis on päevakorras ka globaalse finantssüsteemi reform, mida on eriti tagant kannustanud Euroopa riigid. Saksamaa kantsleri Angela Merkeli sõnul on vajadus rangemate reeglite järele 1997. a Aasia kriisi ja IT-mulli lõhkemise järel ammu selge. "Me ei saa endale lubada ühest kriisist teise komistamist," ütles Merkel Euroopa Parlamendis.

Euroopa Komisjoni juht Jose Manuel Barroso kinnitas eile, et selles on G20 riigid juba ühel meelel, et ükski finantsinstitutsioon - sealhulgas riskifondid - ei või järelevalve alt välja jääda.

Karmimad reeglid hakkavad kehtima ka maksuparadiisidele, ehkki üleilmses finantskriisis neil otsest rolli ei olnud.

Mitu riiki on juba teatanud oma valmisolekust suuremaks koostööks - sealhulgas Bahama saared, Liechtenstein, Monaco, Luksemburg ja Šveits.

G20 kohtumise eel tõstatasid Venemaa ja Hiina küsimuse alternatiivse maailmavaluuta loomisest, mis vähendaks dollari ülemvõimu ning aitaks samuti vähendada ülemaailmse finantssüsteemi ebastabiilsust. See teema ilmselt Londonis siiski pikemat käsitlemist ei leia, kuid edaspidi kindlasti. Küll aga plaanivad G20 riigid valuutade osas lubaduse anda, et vältida üksteise võidu oma valuuta devalveerimist.

G20 Londoni kohtumine on osa pikemast reformiprotsessist, mis peab suurendama globaalse finantssüsteemi stabiilsust. Järgmise tippkohtumise korraldamise õiguse üle on juba hakanud lobitööd tegema nii Itaalia, Prantsusmaa, Jaapan kui ka Lõuna-Korea.