Olulisim on hoida tööhõivet

G20 tippkohtumine Londonis on pöördelise tähtsusega, et saavutada tulemused, mis aitaksid lõpetada praeguse finants- ja majanduskriisi ning ennetada uusi. Olen kindel, et leiame lahenduse, mis aitab säilitada ja luua töökohti ja heaolu nii Euroopas kui ka terves maailmas.

Praegune kriis on üleilmastumise ajastu esimene suur kriis. Mõned isegi väidavad, et üleilmastumine on kriisi põhjus. Nende arvates on pääseteeks irdilmastumine ehk deglobaliseerumine.

Kuigi see võib kõlada usutavana, on see täiesti vale lahendus. Irdilmastumine ei aita meil praegust kriisi ületada. Protektsionism ja majanduslik rahvuslus ei ole lahendused, vaid hoopis süvendavad vaesust ja konflikte - see selgus meile juba 1930ndatel. Lahendus on hoopis üleilmastumise ümberkujundamine.

Peame kehtestama kogu maailmas kehtivad reeglid, mis aitavad meil üleilmastumisega toime tulla. Ainult koos ja piiriüleselt töötades saame tagada, et turgude potentsiaal teenib kodanike huve, ja lahendada üleilmseid probleeme, nagu kliimamuutus, energiajulgeolek ja võitlus vaesuse vastu.

Need reeglid peavad põhinema väärtustel ja eetilistel põhimõtetel. Nad peavad endas ühendama vabaduse, vastutuse ja ühismeelsuse. Nad peavad tagama, et turul saavad tasutud visa töö ja algatusvõime, mitte pelk ärakasutamine.

Euroopa Liidul on kõik vajalikud vahendid, et saada liikumapanevaks jõuks väärtuspõhise ja reeglitele tugineva üleilmastumise suunas. Kuskil mujal maailmas ei ole ühtegi piirkonda, millel on samalaadsed kogemused riikidevaheliste reeglite kokkuleppimises ja edukas rakendamises. Meie ühisvara - alates siseturust kuni euroni - on olnud alates kriisi algusest stabiliseerimiseks tehtud jõupingutuste jaoks hindamatu ja see on meie majanduse elavdamiseks parim lähtekoht.

Euroopa Liit on leppinud kokku, et Londonisse minnakse ühise sõnumiga. Oleme teinud kiireid ja sihikindlaid ühisotsuseid. Oleme esitanud ulatusliku stimuleerivate meetmete paketi: liikmesriikide ja ELi ühismeetmete kogusumma on üle 400 miljardi euro. Oleme tegutsenud kooskõlastatult, et stabiliseerida oma pangad. Oleme toetanud abi vajavaid liikmesriike Lätit, Ungarit ja Rumeeniat. Oleme töötanud välja ulatusliku kava tõhusamate ja turvalisemate finantsturgude loomiseks.

Komisjon on esitanud meetmed, et karmistada pankadele esitatavaid kapitalinõudeid, parandada hoiuste tagamist ja tugevdada krediidireitinguagentuuride eeskirju. Oleme teinud ettepaneku parandada tähtsate finantsasutuste piiriülest järelevalvet ning luua uus asutus, mille ülesanne on jälgida süsteemsete riskide üldist kujunemist ja võtta ennetusmeetmeid. Lähinädalatel esitatakse ka ettepanekud riskifondide, erakapitali investeerimise ja juhtivtöötajate tasustamise kohta.

ELi liidrid leppisid Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel Brüsselis kokku, et toetatakse kriisiga võitlemiseks antavate Rahvusvahelise Valuutafondi rahaliste vahendite märkimisväärset suurendamist ning Euroopa panus oleks 75 miljardit eurot. Lisaks sellele otsustati kahekordistada euroalasse mittekuuluvatele riikidele antava ELi sisese maksebilansiabi ülemmäär 50 miljardi euroni.

Oleme eeskujuks ka edaspidi. Me kaasame oma rahvusvahelised partnerid. Me teeme kõik, et saavutada kokkulepe neljas keskses küsimuses.

Esiteks: vaja on ulatuslikku, kooskõlastatud ja jätkusuutlikku majandusstiimulit, et vähendada kriisi mõju kodanikele, ning elustada reaalmajandus.

Teiseks: tuleb taastada usaldus finantssüsteemi vastu. Mitte pankade pärast, vaid reaalmajanduses tegutsevate laenu vajavate ettevõtjate ja töötajate pärast. Peame kiiresti võtma meetmeid, et pangad hakkaksid taas laenu andma - nagu see Euroopas kokku on lepitud ja nagu USA juba teeb. Tuleb teha lõpp ebakindlusele pankade kaotuste ulatuse suhtes. Selleks on vaja kõrvaldada nende bilansist probleemne vara. Samal ajal peame kogu maailmas tugevdama järelevalvet ja kõrvaldama selles esinevad puudused - muu hulgas kaotama maksuparadiisid. Et kõike eelmainitut saavutada, tuleb rahvusvahelisi finantsasutusi põhjalikult reformida.

Kolmandaks: tuleb öelda kindlalt ei protektsionismi kõikidele vormidele ja soodustada Doha läbirääkimiste edendamise teel avatumat kaubandust.

Neljas ja viimane, kuid mitte tähtsusetu eesmärk on õiglasem maailm: tuleb teha rohkem arengumaade heaks ja suurendada Rahvusvahelise Valuutafondi representatiivsust. Arengumaad ei pea maksma arenenud riikides tekkinud kriisi eest. Nad vajavad lisaabi. Kaubanduse rahastamise üleilmne vahend on üks ELi pakutavatest meetmetest. Me vajame arengumaade panust, et tulla toime üleilmsete probleemidega. Üheks näiteks on kliimamuutus. Tahame saavutada üleilmse kokkuleppe hiljem sel aastal toimuval Kopenhaageni konverentsil.

Juba praegu on meil paljude rahvusvaheliste partnerite, eelkõige USAga arvukalt sarnaseid ideid. Lisaks sellele on märkimisväärne, et kõnealune üksmeel on suures osas saavutatud Euroopa oma ideede ja Euroopa majandusmudeli põhjal. Näiteks on USA majanduse elavdamise kavas kesksel kohal meetmed tervishoiu parandamiseks ja kaitsetute kaitsmiseks, aga ka pikemajaliste investeeringute tegemiseks infrastruktuuri. Selliseid meetmeid on juba võetud peaaegu terves ELis. Nende meetmete tulemus ei ole mitte ainult raskuste leevendamine. Majanduslanguse ajal tagavad need automaatselt nõudluse jätkumise ja töökohtade säilimise.

Kuna meil ELis on sellised automaatsed stabilisaatorid, on USA ja ELi kulutuste võrdlemine täiesti eksitav. Seepärast on meie seisukohad stiimulite üldise ulatuse suhtes sarnasemad, kui esmapilgul võib tunduda.

Samalaadset lähenemissuundumust võib täheldada ka õiguslikes küsimustes.

Seega on enne G20 tippkohtumist saavutatud suur üksmeel. Nüüd on meie ülesanne töötada välja olukorra parandamise konkreetsed meetmed. Euroopa annab oma parima, et lahendada see raske ülesanne. Usume, et sama teevad ka meie partnerid. Tahan, et Euroopa kodanikud teaksid, et nende mured on meie arutelude ja otsuste keskmes. Tean, et paljud muretsevad oma töökoha, kinnisvaralaenu või säästude pärast. Minu jaoks on praegu esmatähtis tagada, et kõik meie meetmed toetavad tööhõivet. Me vastame oma kodanike õigustatud ootustele, kui muudame järgmisel neljapäeval Londonis oma head kavatsused ühistegevuseks.

Autor: José Manuel Barroso