Päikesekogujad majakatustel säästavad

Tea Taruste 01. aprill 2009, 00:00

Merko Ehituse müügijuhi Simar Selezovi sõnul piisab kevad-suvisel perioodil elanikel vee soojendamiseks täielikult päikesepatarei võimsusest. Aastaaegadel, mil päikest napib, tagab soojaveeboileritesse paigaldatud automaatne ümberlülitus gaasikatla küttele sooja vee häireteta tootmise.

Selezovi sõnul on tegemist esimese katsetusega ja ehkki tegemist on positiivset tagasisidet saanud projektiga, sõltub kollektorite edaspidine paigaldamine kinnisvaraturust. "Imporditavad päikeseküttesüsteemide seadmed on üsna kallid ja jäävad kalliks ka tulevikus, seetõttu ei pruugi nende kasutamine kõikides projektides otstarbekas olla."

Samas ei arva Selezov, et päikesekollektorite kasutamine majas korteriostjale väga kallis on. "Keskmised ruutmeetrihinnad on Räägu tänaval 24 000-26 500 krooni, mis pole ju palju, kui arvestada, et hinna sees on päikesepaneelide paigaldus ja korralik siseviimistlus," sõnas ta.

Laias laastus läheb päikeseküttesüsteemide hinnast kolmandik kollektori, kolmandik akumulatsioonipaagi ja kolmandik paigaldus- ning ühenduskuludele. Arvestades aga fossiilsete kütuste järjepidevat ning paratamatut kallinemist, lüheneb päikesekollektorite tasuvusaeg.

"Tarbevee soojendamiseks ettenähtud solaarküttesüsteem, mida meie kasutame, võimaldab aastasest sooja vee kütteenergia tarbimisest ligi 30% kokkuhoidu. Päikeseküttesüsteemist saadava soojuse hind on konkurentsivõimeline teistest energiaallikatest saadava soojuse hinnaga. Päikeseküttesüsteemis soojendatud vee hind on soodsam elektriga soojendatud veest samadel sooja tarbevee temperatuuridel," kinnitas Selezov.

Vanadele kortermajadele teadaolevalt päikesepaneele Eestis paigaldatud ei ole. Küll aga plaanib seda teha korteriühistu Sütiste 45 Tallinnas. Ühistu juhatuse esimees Ragnar Kuusk rääkis, et projekt paigaldada 72 korteriga üheksakorruselisele majale päikeseküttesüsteem, mis annaks nii kütteenergiat kui ka energiat vee soojendamiseks, on Tartu passiivmaja juba tellinud.

"Kokkuhoid küttekuludelt tuleks 12-17% olenevalt sellest, kui suured ja mis mahus kollektorid pannakse. Ideaalis võiks kasutada nii päikeseenergiat kui ka ventileeritavat õhku kütte- ja tarbevee soojendamiseks."

Kuuse sõnul läheks päikeseküttesüsteemi paigaldamine nende majale maksma 2-3 miljonit krooni. "Aga kui küte läheb kallimaks, ja seda ta kahtlemata läheb, siis meie võime selle peale muiata," on Kuusk kindel.

Päikeseküttesüsteemidega tegeleva OÜ Futuren tegevjuht Urmo Lehtveer kinnitas, et majutusasutustes ja suurtes korterelamutes on päikeseenergiast kõige enam kasu. "Suvel pole neil vaja näiteks katelt sisse lülitadagi. Aga eks tasuvust tuleb vaadata ikkagi aasta bilansi mõttes. Suvel on toodang väga hea, talvel mitte nii hea."

Lehtveere sõnul teenib päikesekollektor umbes 50% sooja vee vajadusest ning tasub nii elektri- kui ka tsentraalkütte puhul ennast kiiresti ära. "Tasuvusajaks kujuneb umbes 15 aastat (eluiga 20), aga eks see sõltub elektri ja kütte hinnast."

Päikeseküttesüsteeme on võimalik kasutada nii uutel kui ka vanadel majadel, neid saab paigaldada nii maja fassaadidele kui ka katustele. "Eramajade puhul on päikeseenergiat juba laialt kasutatud. Neis majades, kus vesi liigub küttetorudes, on seda ka lihtne kombineerida," selgitas Lehtveer.

"Kui tegemist on uue komplektiga, siis neljaliikmelise pere puhul tuleb summa keskmiselt 50 000-100 000 krooni. Kõik sõltub muidugi paigaldatavast süsteemist, vee tarbimisest ja muustki," lisas ta.

Kõige parem on süsteemi paigaldus siduda kortermajade puhul näiteks fassaadi soojustus- või renoveerimistöödega. "Sel juhul tuleb torusid vedada, suuremat lõhkumist süsteemi paigaldamine ei nõua. Kõige odavam on süsteemi paigaldus muidugi uue maja puhul, siis saab sellega juba projekteerimise käigus arvestada," nentis Lehtveer.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing