Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Puhkekompleks Otepääl

Teet Reier 01. aprill 2009, 00:00

"Tegelikult on see vana talukoht, mille hoonete asemele ehitati nõukaajal moodne puhkebaas," rääkis arhitekt Emil Urbel. "Taluhoonetest olid säilinud vaid maakelder, ait ja maakividest vundament peahoone all."

"Kui projekteerimisega 2002. aastal alustasime, siis oli uutel omanikel esialgne soov vaid olemasolevat peamaja kohendada," meenutas Urbel. "Vaatlusel selgus, et sellest hoonest siiski asja ei saa ning nii see kuni vundamendini maha võetigi."

Peahoone rekonstrueerimisest koorus Urbeli sõnul välja kogu kompleksi täielik uuendamine. "Kui alguses polnud omanikel veel täpset ettekujutust, mismoodi asi hakkab välja nägema, siis töö käigus tekkis neil järjest uusi ideid, kuidas ja mismoodi edasi minna."

Nii ongi nüüdseks kogu kompleks uue ilme saanud. "Lõpuni on valmimata tõllakuuri hoone, mis kavandati puhkemajaks, ja selle juurdeehitus on alles paberil. Peahoone, ait ja saun on juba ammu pererahva ja nende külaliste kasutada."

"Nõukaaegsest puhkebaasist oli pärandiks jäänud ka asfalteeritud spordiplats, mis künti üles ja sai omale rohelise murukatte. Asfaldi asemel on nüüd hoopiski kena tenniseväljak," lisas Urbel.

Peahoone maakivimüüride vahele jääb soklikorrusele hoone tehniline pool. Uude pealisehitusse aga eluruumid.

"Kuna tegemist on looduskauni kohaga, panime erinevalt linnamajadest siin rohkem rõhku sellesse keskkonda sobivatele materjalidele, palju on kasutatud just puitu ja vineeri," rõhutas Urbel.

Tõesti, nii peahoone välisfassaadile kui ka siseruumidele annavad huvitava ja omanäolise välimuse laiadest prussidest seinapinnad. Rääkimata katust toestavatest liimpuidust taladest ja suurtest klaaspindadest, mille ülesanne on hoonesse võimalikult palju valgust ahmida. Päikese kaitseks on terrassi ees allalastavad rulood.

Vana ait, mille all oli peidus ka suur võlvitud keldriruum, sai Urbeli ütlust mööda omale avara eluruumi. Viimast ilmestab kaminasüdamikku ümbritsev kest, mille moodustavad metallvõrgu sisse laotud graniitkivid. Selle tulemusena meenutab kamin arhailist reheahju või muud taluaegadest.

"Katuse alla tõstetud magamistoast avaneb aga tänu otsaviilu suurele klaaspinnale suurepärane vaade järvele," osutas Urbel õhinal vana katusealuse hubasele ja efektsele lahendusele.

Kunagisest keldrist on aga saanud heledate krohvipindade ja tumeda puiduga viimistletud moodne vannituba.

Järve kaldale on ehitatud aga peahoone puidu- ja klaasipindasid jäljendades uus saunahoone - lihtne ja kerge ning ümbritsevaga hästi suhestuv. Pikk ujuvsild viib sauna eest otse järvele, kas siis saunas tulija suplema või puhkaja paadisõitu nautima.

Ka saunas on materjalidena tooni andvad liimpuittalad ja puitprussidest pinnad. "Omaette vaatamisväärsus on kindlasti sauna eesruumi pink, millel pikkust oma üksteist meetrit," muheles Urbel. Kas ta nüüd Eesti pikim saunapink olla võiks, selle kohta andmed puuduvad.

Vanast talukompleksist oli säilinud maakelder, millele võlvi kaitseks viilkatus peale oli ehitatud.

Kompleksi uuendamisel tuli Urbeli mõttele ehitada keldripealsele vabaõhulava meenutav väliköök, kus lisaks grillimisele saab õhtuhämaruses ka kaminatuld nautida.

Fotod: Kalle Veesaar

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:55
Otsi:

Ava täpsem otsing