Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sinu kodu ootab sinu hoolitsevat kätt
Kevad on läbi aegade olnud ehitusalaste välitööde hooaja alguseks. Vanade ehitajate ütlust mööda ongi magusaim aeg just aprillist oktoobrini.
Kui ehitusturule võib sellekevadine restart jääda enam kui küsitavaks, siis oma kodu ehitajale-renoveerijale annab aina kõrgemaid kaari tegev päike oma rõõmuks tegutsemiseks ikka uusi ja uusi võimalusi.
Eks ettevõtjate ehitusturg käib oma rada ja ega siis sellepärast elu seisma ja kodud tegemata jää.
Oli ju eestlastel sajandi eest, kui veel ikka keskaegsed tsunftiseadused kehtisid, ehituse juurde asja päris palju. Ajast ja arust tsunftiseadused lubasid tsunftikõlbmatuid mittesakslasi tegutseda vaid apteegialal ja ehitusvaldkonnas. Esimeselt alalt on teada kirjutav apteeker Oskar Luts.
Ehitusvaldkond aga kujunes linna pürgivate ja, mis seal salata, maalgi aina
saksikumateks muutuvate eestlaste seas üsna oluliseks. Oli ju talus oma kodu isetegemine iidsetest aegadest au sees. Seega on ehitamine eestlastel veres.
Ehitamine kujunes oluliseks elujärje tõstmise vahendiks ka 1930ndate alguse majanduskriisi aegu. Nagu nüüdki, lahkus majandusareenilt hulk firmasid, ehitushinnad langesid, materjalid odavnesid. Toonane eraehitaja nägi kuldset võimalust ja kasutas seda agaralt. Nii näiteks kerkisid Tallinna raudtee vööndi ümbrusse kuulsad kivitrepikojaga puust tallinna majad. Rääkimata oma kodude hoogsast korrastamisest ja ajakohastamisest
Teisalt aga just need samad ise kodu tegijad-korrastajad olid ühed kriisis majanduse taaskäivitajad, restart'i andjad.
Seega minge messile ja keskenduge oma kodule.