Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mida saaksid teha ehitajad ja materjalitootjad ehitusturu kukkumise pehmendamiseks?
Nad on kõikvõimalikud asjad ära teinud. Nüüd on vaja riigi abi.
Eratellija ju praegu naljalt ehitama ei hakka. Saaks aga ometi avaliku sektori ehituse käima. See looks siis emotsionaalse fooni ja vast aitaks siis käivitada ehitust ka erasektoris.
Erasektoris on praegu valitsev väga negatiivne ja skeptiline suhtumine - ei teata, kuidas majandus edasi käitub, pangadki ei anna laenu nii nagu mõni aasta tagasi.
Lisaks ühelt poolt on ebakindlus enda tuleviku suhtes, teisalt loodetakse, et materjalide hinnad langevad veel.
Kui ehitusala pendel läheb väga tasakaalust välja, siis kaovad ettevõtted ja inimesed. Kuid vaja on stabiilsust.
Kinnitan, et ehitajad-tootjad püüavad teha kõik, mis võimalik. Ollakse valmis kõigiti kauplema - peaasi, et ehitataks. Üldjuhul on tegutsemine praegu kahjumis.
Minu arvates on kõik võimalused ära kasutatud. Kui ikka ei tellita, siis mida sa siin toodad.
Paljuski siiski saaks siin ära teha riik. Märksõnadeks on avalik sektor ja infrastruktuuride ehitused eurorahade toel. Kuid eurorahad vajavad jällegi riigi omafinantseeringut. Viimast aga naljalt leida pole. Kui need saaks käima, siis muutuks ka olukord ehitusturul vast helgemaks.
Väga raske küsimus! Mis sel tootjal ikka teha, kui ei osteta. Plokitootjatel kõik seisab ja ladu on täis.
1998. aasta kriisi ajal, kui tootsin vahtpolüstüroole, oli mul seis sama - siis tuli võtta vahetusi vähemaks ja oligi kõik. Hinda lõputult alla lasta pole mõtet - siis jäta see kaup parem müümata. Ma ei oska muud soovitada, kui vähendada kulusid ja saata inimesed sundpuhkusele.
Autor: ÄP