Raha oma asja tegijatele

Selle aasta esimestel kuudel on tööturuametis saanud ettevõtluskoolitust varsti sama palju inimesi kui terve eelmise aasta jooksul kokku.

See näitab, et kriisi varjus on Eesti inimestes tärkamas soov teha oma asja. Seda pisikut õigesti suunates võib töötutele ettevõtluse alustamiseks antud kuni 70 000krooniste toetussummade kasutegur olla muljetavaldav.

Esimene julgustav märk on see, et ettevõtlusega alustajate protsent raha saajate hulgas on äärmiselt kõrge (tööturuameti andmeil peaaegu 100 protsenti).

Kuid kasu ei saa mõõta ainult rajatud firmades, vaid ka olemata kahjus. Toetused kasutavad ära inimressurssi, mis muidu manduks. Viimasel ajal koondatute seas on palju haritud spetsialiste, sest mitmed ettevõtted otsivad kokkuhoidu töölepingute lõpetamisest mitte madalapalgaliste, vaid rohkem teenivate keskastme juhtidega.

Ettevõtlusega alustamine on võimalus nende oskused päästa.

Me ei pea muretsema liigselt selle pärast, et iga sent läheks algse äriplaani teostamiseks. Vähesed firmad teevad läbimurde oma algse toote või teenusega (needsamad Nokia kummikud).

Ettevõtlusprofessor Juhan Teder kirjutas Äripäevas hiljuti nn koridori printsiibist: pärast firma rajamist hakkab ettevõtja liikuma mööda koridori, milles avaneb uksi vasakule ja paremale. Aga konks on selles, et neid uksi näeb vaid see, kes ettevõtjaks on hakanud. Mina riskiksin küll riigi rahaga mõned uksed avada.