Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Viirused ehitavad autodele akusid

02. aprill 2009, 21:44

Esimest korda õnnestus Massachusettsi
tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlastel panna geneetiliselt muundatud viirused
ehitama nii liitiumioonaku positiivse kui ka negatiivse laenguga otsa.

Uued viiruste tehtud akud mahutavad sama palju energiat ning on sama võimsad kui parimad hübriidautode akud, lisaks saaks neid kasutada ka väiksemate elektriseadmete varustamiseks energiaga, ütles uurimisrühma juhtinud MIT-i materjaliteadlane Angela Belcher Physorg’ile.

Uusi akusid, mida kirjeldati ajakirja Science 2. aprillil ilmunud numbris, saab toota odavalt ja keskkonnasõbralikult. Süntees toimub toatemperatuuril või pisut madalama temperatuuriga, pole vaja kahjulikke orgaanilisi lahuseid ning akud ise koosnevad mittemürgistest ainetest.

Traditsioonilisel liitiumioonakul voolavad liitiumioonid negatiivselt laetud anoodi, tavaliselt grafiidi, ning positiivselt laetud katoodi, mis koosneb tavaliselt koobaltoksiidist või liitium-raud-fosfaadist, vahel Kolm aastat tagasi teatas Belcheri juhitud töörühm, et neil õnnestus luua viirused, kes suudavad ehitada anoodi, kattes ennast koobaltoksiidi ja kullaga ning moodustades ise nanotraadi.

Järgmiseks ülesandeks oli lisaks anoodile ehitada võimas katood. Katoode on raskem ehitada kui anoode, sest need peavad olema suure juhtivusega, et tagada elektroodi kiirus.

Teadlased muundasid viiruseid geneetiliselt nii, et nad katsid end raudfosfaadiga ning kinnitusid seejärel süsinikust nanotorukestele, luues nii kõrge juhtivusega materjali võrgustiku.

Muundatud viirused on levinud bakteriofaagid – viirused, mis nakatavad baktereid, kuid on inimestele ohutud.

Teadlased leidsid, et süsinikust nanotorude lisamine suurendab katoodi juhtivust, kuid ei lisa akule üleliia raskust. Laborikatsetes õnnestus uue katoodimaterjaliga akusid laadida ja tühjendada vähemalt 100 korda ilma mahtuvuse vähenemiseta. Seda on küll vähem kui praegu saadavalolevatel liitiumioonakudel, kuid Blecheri sõnul peaksid uued akud siiski palju kauem vastu pidama.

Eelmisel nädalal tutvustas MITi president Susan Hockfield uue aku prototüüpi pressikonverentsil Valges Majas, kus ta koos USA presidendi Barack Obamaga rääkis uute loodussõbralikku energiat tootvate tehnoloogiate rahastamise vajadusest.

Nüüd, kui teadlased on näidanud, et suudavad viiruste abil nanoskaalas akusid teha, kavatsevad nad valmis ehitada veel paremaid akusid, kasutades tõhusamaid materjale, näiteks mangaanfosfaati ja nikkelfosfaati, ütles Belcher. Kui see viirusakude järgmine põlvkond valmis saab, on tehnoloogia valmis tootmisse minema.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. June 2009, 19:23
Otsi:

Ava täpsem otsing