Reede 20. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti Panga keldris ootab kingitus

ÄP 03. aprill 2009, 00:00

Euro tulek oleks Eestile kahekordne kingitus. Esmalt saaks riik muu maailma silmis stabiilse valuuta, mis tooks nii meie finantssektorile rahulikumad ajad kui ka n-ö rehabiliteeriks Eesti ka välisinvestorite silmis ning tekitaks neis taas meie vastu huvi. Sellest "europlussist" on meil korduvalt avalikult räägitud-vaieldud. Vähem või õieti peaaegu mitte üldse on tehtud juttu aga sellest, et euro tulek vabastab Eesti Pangas praegu hoitavad reservid. Ja tegemist pole üldsegi väikeste summadega.

Ligi 20 miljardit on (krooni katteks 10,6 ja juba kohustustest vabana 8,3 miljardit) reservis. Lisaks sellele hoiab Eesti Pank siinsete kommertspankade kohustuslikke reserve, mis kokku teevad umbes sama suure summa. Suurem osa sellest jääb "üle", kui pankadele laieneb euroalas kehtiv kohustusliku reservi 2 protsendi määr.

Ajal, kui valitsus ajab iga miljardit tikutulega taga, on pehmelt öeldes kummaline, et keskpanga keldris luku taga hoitavate miljardite kroonide edasisest pole kuulda ei kippu ega kõppu - euro tulek pole ju enam mägede taga ning valitsusel peab olema plaanid valmis, mida kavatsetakse nende reservidega teha.

Äripäeva meelest tuleb just praegu selgeks vaielda ja otsustada see, mida reservidega teha. Arukal tegutsemisel võib vabanev raha anda tugeva ergutussüsti majandusele. Meie tänasest leheloost paistab, et otsustamine pole lihtne - kõigil osapooltel oma oma huvid.

Eesti Pank ei taha kuulda miljardite "vabastamisest". Mõistetav - mis keskpank see on, kellest pole enam finantspoliitikas suuremat kaasarääkijat, kes lisaks sellele kaotab ka "oma" varanduse.

Piirmäära muutumisega vabanevad summad kommertspankade kohustuslikest reservidest on nende (ema-)pankade omad. On oht, et see raha voolab Eestist minema. Ent just need miljardid võivad tugevdada siinseid panku, anda puhvri hullema vastu, mida kardab Rootsi (ja hoiab reserve oma Baltimaades tegutsevate pankade toeks). Kui Eesti seab piiranguid neile raha kasutamiseks, oleks see demotiveerivaks teguriks pankadele.

Valitsuse poolelt vaadatuna saab selgemaks, miks tal euroga kiireks läks ning miks hakkas venitama laenuvõtmisega - hulk raha siinsamas, millega lappida eelarveauke. Toimetuse meelest tuleb laen ikka võtta, ja need miljardid, mille üle saame meie otsustada, suunata majandust ergutama, tööhõivet hoidma.

Kroonid ei ole rublad ja pole enam ka 1990. aastad, et käputäis inimesi võib Eesti Pangast raha autokoormatega välja vedada. Praegu "rahaküsimust" sel viisil ei lahenda. Meil on hulk asju lahti rääkida ja otsustada, enne kui euro tuleb. Toimetus kehutab seepärast keskpanka, valitsust ja kommertspanku pingutama, leidmaks see huvide ühisosa, mis meile kõigile - pankadele, Eesti majandusele, ka Rootsi riigile - kasulikem oleks.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:01
Otsi:

Ava täpsem otsing