Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euro võib vabastada Eesti Pangas miljardid

03. aprill 2009, 06:39

Eesti Panga üle 40 miljardi kroonine reserv
võib euroga liitumise järel liiga suureks osutuda. Miljardite kroonide võrra
liiga suureks. Lähemad aastad näitavad, kui suur osa sellest riigikassat täidab.

Põhjus, miks suur rahalaev saabuda võib, on lihtne. Nimelt on Eesti Panga reservid suhtena SKPsse mitu korda suuremad kui teiste euroala riikide keskpankade omad. Seda isegi pärast kommertspankade kohustusliku reservi vähendamist.

Samuti ei pea keskpank pärast euroga liitumist oma likviidse varaga tagama ringluses olevat sularaha, milleks praegu kohustab meid valuutakomitee süsteem.

"Pärast euroalaga liitumist ei ole liikmesriigil kohustust individuaalselt eurosid tagada," kinnitab Euroopa Keskpanga pressiesindaja Eszter Miltenyi.

Eesti Pank: täiendavat raha ei teki
Eesti Panga president Andres Lipstok ei näe, et keskpangast sentigi vabaneks. Nimelt väidab ta, et sularaha-eurod tuleb jätkuvalt tagada praegu krooni katteks oleva varaga ning täiendavat kohustustevaba raha ei teki.

"Kogu käibel olev euro sularaha on jaotatud euroala riiklike keskpankade bilanssidesse kohustuste poolel. Keskpanga bilansis peab olema varasid sama palju kui kohustusi. Seega ei vasta tõele teie esitatud väide, justkui kaoks sularaha tagamise kohustus - sularaha tagastamise kohustus jääb, rahavahetus ei muuda midagi," teatab Lipstok.

Teistel nii palju likviidset vara keskpangas ei ole
Lipstok jätab aga selgitamata, et kuigi euro sularaha tõepoolest ühisrahaga liitunud riikide keskpankade bilanssides istub, on see tagatud nõuetega teiste euroala riikide vastu, reaalset likviidset vara tagatisena hoidma ei pea.

Nii ütleb Soome Panga nõunik Tuomas Saarenheimo: "Euroga liitunud riik ei pea mitte kuidagi tagama käibivaid eurosid. Kuidas need bilansis kajastuvad, on iga keskpanga enda otsustada. Euro sularaha võib varade poolel olla üleval puhtalt nõuetena pangandussüsteemi vastu. Siiski on mõistlik hoida keskpankadel teatud reservi, et keskpank oleks hästi kapitaliseeritud."

Kui täitub valitsuse unistus tuua euro käibele ülejärgmise aasta alguses, võib keskpanga ülisuurest reservist oma tüki hammustamine olla riigile lausa elu ja surma küsimus.

Riigikogu valimised on just siis ukse ees, suure tõenäosusega on otsas riigi reservide puhver ning näpud on põhjas nii avalikul kui ka erasektoril.

Ansip ja Padar hoiavad madalat profiili
Praegu aga hoiavad nii peaminister Andrus Ansip kui ka rahandusminister Ivari Padar igaks juhuks madalat profiili.

"Lahkesti jätaks võimaluse selle teema kommenteerimiseks spetsialistidele. Meil siin ei ole praegu mingit alust arvata, et liitumise tõttu saaks Eesti Pank korraga näiteks 10 miljardit kasumisse kirjutada ja riigieelarvesse eraldada," teatab valitsuse kommunikatsioonibüroo Ansipile esitatud küsimuste peale.

Ivari Padari pressiesindaja vastab sarnaselt, et ministril ei ole võimalik seda teemat lähemalt kommenteerida, kuna Eesti Pank on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele.

Arvamused krooni kattevara suhtes lahknevad
Tartu Ülikooli majandusprofessor Janno Reiljan tõstatas keskpangas vabaneva reservi teema juba tunamullu, kuid ei leidnud siis oma analüüsiga vähimatki poolehoidu keskpangas.

"Muidugi keskpank ei taha loobuda oma rahast," arvab Reiljan. Tema sõnul piisaks keskpangale täielikult 4-5 miljardi kroonisest reservist koos kohustusliku paarimiljardise osaga, mis on juba praegu hoiul Euroopa Keskpangas.

"Ülejäänud raha tuleks kasutada investeeringuteks. Miks me peaksime raha kokku laenama või investeeringuteta olema, samas kui üks tühise funktsiooniga asutus hoiab hiigelreserve?" küsib Reiljan.

Eesti Panga endine nõukogu esimees Mart Sõrg toonitab, et reservide paigutamisega teenib keskpank kasumit, millega end ülal peab. Mida suurem on keskpanga reserv, seda suurem tõotab tulla ka kasum. Samuti ei tohi tema sõnul unustada, et keskpangal on viimase laenaja kohustus, kui mõni meie pank peaks hätta sattuma. "Ma ei näe võimalust, et Eesti Pank peaks midagi oma varast kellelegi kinkima," on Sõrg resoluutne.

Seevastu Mainori kõrgkooli ettevõtluse instituudi direktor Andres Arrak näeb Ansipi kiirel euroihalusel kaht põhjust: erakonna maine päästmist ja keskpanga reservi ihkamist riigieelarvesse.

"Eelarve reservid saavad suure tõenäosusega selle aastaga otsa. Seega on tulevikus hädasti vaja krooni kattevara kasutamise võimalust eeldatava eelarvepuudujäägi katmiseks," märgib Eesti Panga nõukogu esimeheks kandideerinud Arrak.

Pangad saavad rahapaja tagasi
Lisaks vabanevale krooni kattevarale annab eurotsooniga liitumine siinsetele kommertspankadele keskpangast tagasi ligi 20 miljardit krooni. Osa sellest võib isegi laenuturule suunduda.

Et uljast laenuhimu taltsutada ja kommertspankade riske maandada, tõstis Eesti Pank 2006. aastal kohustusliku reservi määra ehk likviidsusvaru 15 protsendile pankade kõikidest kohustustest.

Selle aasta veebruari lõpu seisuga oli keskpangas hoiustatava summa suuruseks 23 miljardit krooni.

Kui Eesti liitub aga eurotsooniga ja reservi määr vahepeal muutunud ei ole, tagastab keskpank kommertspankadele kuni 20 miljardit krooni. Nimelt tuleb võrdsete konkurentsitingimuste nimel langetada reserviprotsent viieteistkümnelt kahele, nagu see on ülejäänud euroalas.

Tagastatav summa on pea sama suur, kui kogu riigil oli viimase aastavahetuse paiku reserve.

Kuidas vabanevat ressurssi kasutada, on keskpanga juhi Andres Lipstoki sõnul kommertspankade enda otsustada.

Kui siin kasutust ei leia, läheb emapankadele
Sampo panga juhi Aivar Rehe sõnul suurendab vabanev kapital raha pakkumist Eesti pangandussüsteemis ja sellele tuleb leida õige kasutusviis.

"Eks raha otsib kõige mõistlikumat tootlust. Kui see ei leia siin õiget kasutust, läheb ta paraku suurde rahvusvahelisse raharinglusse."

Swedbanki osa reservist oli aasta lõpu seisuga 12 miljardit krooni.

Panga Eesti juhi Priit Perensi sõnul sõltub see, kas laenumahtu tulevikus suurendada või hoopis vähendada, eelkõige elujõuliste projektide olemasolust.

Tema sõnul on Eesti majandus elanud üle oma võimete ja nüüd tuleb järk-järgult liikuda tagasi tasemele, kus sissetulekud vastavad laenukoormusele.

"See saab juhtuda ainult kahel viisil: kas meie tootlikkus ja sissetulekud kasvavad või meie laenukoormus väheneb. Kõige parem, kui mõlemad trendid samaaegselt toimivad - nii jõuame tasakaalupunkti kõige kiiremini," leiab Perens.

Pank: laenamiseks on raha ka praegu olemas
Ka Nordea panga juht Vahur Kraft ütleb, et küsimus pole sageli mitte panga likviidsuses, vaid pigem on probleeme ettevõtete ja projektide leidmisega.

SEB panga juht Ahti Asmanni sõnul on laenuprojektide finantseerimiseks raha olemas tegelikult juba praegu. "Seega ei ole reservide vabanemisest tekkiva raha kasutamine üldse teema. Kedagi ei saa sundida laenu võtma, initsiatiiv ja tugevad äriplaanid peab tulema ikka ettevõtete poolelt," ütleb ta.

Ekspankur soovitab juba praegu raha vabastada
Endine Nordea panga juht Juhani Seilenthal on seda meelt, et laenuturu hoogustamiseks tuleks reservimäärad lasta alla juba lähiajal.

"Kuna neid tõsteti sel ajal, kui Eesti Pank rääkis vajadusest pidurdada laenamist, siis praegu ma ei näe põhjust, miks peaks ta sellest endiselt rääkima. Olgugi, et keskpank maksab reservile intressi ja nad võivad öelda, et mõni keskpank ei tee seda üldse," arvab Seilenthal.

"Kui keskpank pakuks üle turuhinna mingit intressitoodet, siis kõik ju tormaksid keskpangale seda raha pakkuma. Kui see on kohustuslik, siis ta igal juhul seob ära mingid ressursid. Ja kui sinna paigutamine on madalama efektiivsusega kui alternatiivne rahapaigutus, siis järelikult sööb ta ka tulu," märgib ta.

Kommertspankade juhid ütlevad aga kui ühest suust, et majanduse tõmbetuultes on parem reservide torkimisest hoiduda.

"Kindlasti ei ole lahendus see, et pumpame raha majandusse ja loodame, et asi läheb käima - see raha läheks lihtsalt olemasolevate aukude ja halbade projektide lappimiseks," ütleb Priit Perens.

"Tõsiasi on, et paljud Eesti ettevõtted on ülevõimendatud ning nendele täiendavate laenude andmine polegi võimalik, kuni kohustuste mahud on kohandunud uue turuolukorraga," lisab Asmann.

Rehe: teemat on päevakorda tõstetud
Sama meelt on ka Sampo panga juht Aivar Rehe, kuigi Danske panga filiaalina võiks neile kaheprotsendiline nõue juba põhimõtteliselt kehtida. "Loomulikult oleks hea, kui selline õigus meile antakse, ja eks seda teemat on ka keskpangaga päevakorda tõstetud. Aga praeguses seisus, olgu me siis tütarettevõtted või filiaalid, peame tagama pangandussüsteemi stabiilsuse," ütleb Rehe.

"See tähendab meie poolt vaadatuna täiendavaid kulusid, sest keskpanga paigutused ei taga ka nullis majandamist," lisab ta.

Seilenthali sõnul tuleks mõelda ka sellele, kuidas tagada, et laenuressurssi turult välja ei tõmmataks, või kuidas ressurssi turul hoida.

"Demotiveeriva regulatsiooni kehtestamine oleks kindlasti kergem," leiab ta.


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. April 2009, 12:30
Otsi:

Ava täpsem otsing