Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ärimehed: Ansipi abikätt pole tunda

    Ehitus- ja kaevandusmasinaid müüva ASi Baltem juhatuse esimees Meelis Mitt ütles, et jutte on kuuldud piisavalt, aga praktikas mitte mingit elavdamist ta tundnud ei ole. "Praegu kuuleme, et kärbime siit-sealt ja igalt poolt; et andsime pensionäridele raha juurde, nemad hakkavad nüüd majandust elavdama; et on otsustatud midagi garanteerida; on otsustatud, et euroraha tuleb ära kasutada. Kuidas ma saan selle põhjal mingitki tulevikku planeerida? Mitte midagi ei saa!" on Mitt nördinud.
    Ärimehe arvates võiks riik praegu investeerida infrastruktuuri ja pikemaajalist kasu ning kokkuhoidu andvatesse projektidesse, kas või korruselamute soojustamisse.
    Mitti sõnul oleks ühtlasi vaja, et avalikkus teaks täpselt, millal ja millesse investeeritakse, kuidas objekti rahastatakse ja kes projekti valmimise eest vastutab. "Juba ainuüksi iga objekti kohta esitatud selge ülevaate andmine tekitab kindlustunde, et vajalike asjadega tegeletakse," märkis ta.
    Helmese nõukogu liige Jaan Pillesaar möönis, et nende ettevõte ei tunne, et Eesti riik oleks majanduslanguse ajal hakanud soosima ettevõtteid.
    "Ühtegi maksu ei ole vähendatud. Valitsus, vastupidi, veeretab ettevõtetele uusi koormusi haigus- ja töötuskindlustuskohustuste tõstmisega. Samal ajal on mõned riigiasutused hakanud kokkulepitud tellimusi edasi lükkama ja arveid hiljem maksma," rääkis ta.
    Et kuidagigi majandusele elu sisse puhuda, peaks Pillesaare arvates vähendama eraisiku- ja tööjõumakse ning tekkiva puudujäägi katmiseks suurendama ressursi- ja tarbimismakse.
    Ka Ekspress Grupi juhatuse esimees Priit Leito ei ole märganud, et valitsus majandust elavdaks. "Kui aus olla, siis Ekspress Grupp ei ole suurt midagi tundnud. Pensionide tõstmine võib-olla tõepoolest natuke toetab lehtede ning ajakirjade tellimist ja raamatute müüki, kuid mingit olulist mõju sellel ei ole. Riigi eksporti sellega ei suurenda. Küsimus ei ole ju sisemaise tarbimise suurendamises, vaid riigi ekspordivõime parandamises," rõhutas Leito. Tema sõnul võiks ainuüksi gruppi kuuluv AS Printall palju rohkem tooteid eksportida, kui riik pisutki eksporti soosiks.
    ASi Talter juhataja Sven Pertensi sõnul ei ole nad seni veel tundnud, et majandust oleks elavdatud. "Vähemalt teedeehitusse ei ole see elavdamine praeguseks jõudnud. Tänavu prognoosime turumahu langust umbes 40%," nentis Pertens.
    Euroopa abiraha võimalikult kiire kasutuselevõtt on Pertnesi arvates praegu määrava tähtsusega.
    "Ei ole mõtet loota, et ebastabiilsesse majanduskeskkonda laekuks väljastpoolt Eestit erainvesteeringuid. Pigem on oht, et väliskapital püüab segastel aegadel turult väljuda," rääkis tee-ehitaja.
    Ta usub, et kõige kiiremini looksid uusi töökohti investeeringud infrastruktuuri.
    See, et mõni ei ole märganud seda, mida on tehtud majanduse elavdamiseks, on eelkõige märkaja probleem.
    IMF ja Euroopa Komisjon on märganud, mida Eestis on tehtud majanduse elavdamiseks ja mõlemad on kiitnud Eesti kiiret reageerimist. Ehk on öeldud otsesõnu, et Eesti riigi eelarves on investeeringute osatähtsus kaks korda suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt.
    2007. aastal oli meil eelarve ülejääk peaaegu 3% ja 2008. aastal oli defitsiit 2,97% ehk jälle peaaegu 3%. 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga pandi majandusse koguni 6 protsendipunkti meie sisemajanduse koguproduktist rohkem. See ongi majanduse elavdamine. Kui keegi kujutab ette, et majanduse elavdamine on inimeste üles rivistamine ja kõigile labidate või rehade kätte jagamine, siis ta on mitu sajandit ajast maas. Majanduse elavdamise meetmed, investeeringud, ka vähekindlustatud gruppidele toetused. (...) Näiteks pensionide tõstmine. Vähekindlustatud inimesed kasutavad kõik lisavahendid selleks, et majandust elavdada, nad ei pane seda raha hoiuarvele, vaid nad ostavad kaupa ja teenuseid, misläbi majandust elavdataksegi.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.