Ärimehed: Ansipi abikätt pole tunda

Kadri Paas 06. aprill 2009, 00:00

Ehitus- ja kaevandusmasinaid müüva ASi Baltem juhatuse esimees Meelis Mitt ütles, et jutte on kuuldud piisavalt, aga praktikas mitte mingit elavdamist ta tundnud ei ole. "Praegu kuuleme, et kärbime siit-sealt ja igalt poolt; et andsime pensionäridele raha juurde, nemad hakkavad nüüd majandust elavdama; et on otsustatud midagi garanteerida; on otsustatud, et euroraha tuleb ära kasutada. Kuidas ma saan selle põhjal mingitki tulevikku planeerida? Mitte midagi ei saa!" on Mitt nördinud.

Ärimehe arvates võiks riik praegu investeerida infrastruktuuri ja pikemaajalist kasu ning kokkuhoidu andvatesse projektidesse, kas või korruselamute soojustamisse.

Mitti sõnul oleks ühtlasi vaja, et avalikkus teaks täpselt, millal ja millesse investeeritakse, kuidas objekti rahastatakse ja kes projekti valmimise eest vastutab. "Juba ainuüksi iga objekti kohta esitatud selge ülevaate andmine tekitab kindlustunde, et vajalike asjadega tegeletakse," märkis ta.

Helmese nõukogu liige Jaan Pillesaar möönis, et nende ettevõte ei tunne, et Eesti riik oleks majanduslanguse ajal hakanud soosima ettevõtteid.

"Ühtegi maksu ei ole vähendatud. Valitsus, vastupidi, veeretab ettevõtetele uusi koormusi haigus- ja töötuskindlustuskohustuste tõstmisega. Samal ajal on mõned riigiasutused hakanud kokkulepitud tellimusi edasi lükkama ja arveid hiljem maksma," rääkis ta.

Et kuidagigi majandusele elu sisse puhuda, peaks Pillesaare arvates vähendama eraisiku- ja tööjõumakse ning tekkiva puudujäägi katmiseks suurendama ressursi- ja tarbimismakse.

Ka Ekspress Grupi juhatuse esimees Priit Leito ei ole märganud, et valitsus majandust elavdaks. "Kui aus olla, siis Ekspress Grupp ei ole suurt midagi tundnud. Pensionide tõstmine võib-olla tõepoolest natuke toetab lehtede ning ajakirjade tellimist ja raamatute müüki, kuid mingit olulist mõju sellel ei ole. Riigi eksporti sellega ei suurenda. Küsimus ei ole ju sisemaise tarbimise suurendamises, vaid riigi ekspordivõime parandamises," rõhutas Leito. Tema sõnul võiks ainuüksi gruppi kuuluv AS Printall palju rohkem tooteid eksportida, kui riik pisutki eksporti soosiks.

ASi Talter juhataja Sven Pertensi sõnul ei ole nad seni veel tundnud, et majandust oleks elavdatud. "Vähemalt teedeehitusse ei ole see elavdamine praeguseks jõudnud. Tänavu prognoosime turumahu langust umbes 40%," nentis Pertens.

Euroopa abiraha võimalikult kiire kasutuselevõtt on Pertnesi arvates praegu määrava tähtsusega.

"Ei ole mõtet loota, et ebastabiilsesse majanduskeskkonda laekuks väljastpoolt Eestit erainvesteeringuid. Pigem on oht, et väliskapital püüab segastel aegadel turult väljuda," rääkis tee-ehitaja.

Ta usub, et kõige kiiremini looksid uusi töökohti investeeringud infrastruktuuri.

See, et mõni ei ole märganud seda, mida on tehtud majanduse elavdamiseks, on eelkõige märkaja probleem.

IMF ja Euroopa Komisjon on märganud, mida Eestis on tehtud majanduse elavdamiseks ja mõlemad on kiitnud Eesti kiiret reageerimist. Ehk on öeldud otsesõnu, et Eesti riigi eelarves on investeeringute osatähtsus kaks korda suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

2007. aastal oli meil eelarve ülejääk peaaegu 3% ja 2008. aastal oli defitsiit 2,97% ehk jälle peaaegu 3%. 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga pandi majandusse koguni 6 protsendipunkti meie sisemajanduse koguproduktist rohkem. See ongi majanduse elavdamine. Kui keegi kujutab ette, et majanduse elavdamine on inimeste üles rivistamine ja kõigile labidate või rehade kätte jagamine, siis ta on mitu sajandit ajast maas. Majanduse elavdamise meetmed, investeeringud, ka vähekindlustatud gruppidele toetused. (...) Näiteks pensionide tõstmine. Vähekindlustatud inimesed kasutavad kõik lisavahendid selleks, et majandust elavdada, nad ei pane seda raha hoiuarvele, vaid nad ostavad kaupa ja teenuseid, misläbi majandust elavdataksegi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:01
Otsi:

Ava täpsem otsing