Rootsi aktsiad odavad Balti riikide tõttu

06. aprill 2009, 10:39

Rootsi aktsiaturg muutus tänavu maailma
parimaks arenenud aktsiaturuks, kuna Rootsi kroon on kukkunud euro vastu
rekordmadalaks, vahendas Bloomberg.

OMX Stockholm 30 indeks on tänavu tõusnud 7,4 protsenti lüües Rootsi valitsuse võlakirjasid 10,7 protsendipunktiga. Rootsi krooni kukkumine on muutnud Ericssoni ja Sandviki aktsiad hinna-kasumi suhtarvult odavaimateks alates 2002. aastast võrreldes Dow Jones Stoxx 600 indeksiga.

Raiffaisen Capital Management, Versicherungskammer Bayern ja Svenska Handelsbanken panustavad, et eksportööride tõus nullib Rootsi majanduse poole sajandi suurima kukkumise ning Eesti, Läti ja Leedu allakäigu mõju. Rootsi pangad on Balti riikide suurimad võlausaldajad, omades ING Groepi andmetel umbes 75 miljardi dollari ulatuses nõudeid.

„Rootsi aktisaturg on ekstreemselt odav, seetõttu otsustasime investeerida,“ ütles Raiffeiseni globaalaktsiate juht Herbert Parus. „Nõrgem kroon on väga atraktiivne.“

OMX P/E suhtarvu näiduks oli 10,4, mis on 38 protsenti madalam Euroopa Stoxx 600 indeksi vastavast suhtarvust.

Ericssoni aktsia on tänavu tõusnud 22 protsenti. Ettevõte genereerib 96 protsenti käibest väljaspool Rootsit. Ericsson teatas 21. jaanuaril 23 protsendisest käibekasvust (mis üllatas positiivselt analüütikuid), seoses valuutakursside liikumisega.

Sandvik teatas 4. veebruaril analüütikute ootuseid ülatanud neljanda kvartali käibest. Ettevõtet müügist tuleb rohkem kui pool väljastpoolt Euroopat. Aktsia on tänavu tõusnud 8,2 protsenti.

„Rootsi saab kasu nõrgast kroonist,“ ütles Versicherungskammer Bayerni fondijuht Jean-Claude Wolferstätter. „Turg küsib selgelt – kes elavad kriisi üle. Kes võivad kriisist väljuda tugevamatena? Rootsis on mitmeid ettevõtteid, mis vastavad nendele tingimustele, näiteks Sandvik.“

Rootsi rahandusminister Anders Borg ütles läinud nädalal, et Rootsi majandus kukub tänavu 4,2 protsenti.

Rootsile kuulub Brown Brothers Harrimani valuutastrateegia juhi Marc Chandleri andemtel 56 protsenti 44,4 miljardilistest piiriülestest nõuetest Läti vastu, 81 protsenti 40,4 miljardi dollarilisest nõudest Eesti vastu ja 62 protsenti 46,3 miljardi dollarilisest nõudest Leedu vastu. Läti ei saanud läinud kuul 200 miljoni eurost laenumakset IMFilt, kuna riik ei suutnud viia ellu eelarvekärpeid. Läti peaminister Valdis Dombrovskis ütles, et kui Läti ei kärbi eelarvedefitsiiti, siis ei saa ka järgmist IMFi laenumakset. Sellisel juhul on riik juunis pankrotis. Swedbanki nõukogu esimees Carl Eric Staalberg kahetses, et pank laienes Balti riikides, kirjutas märtsis Dagens indusri.

„Lühiajaliselt hirmutavad turgu balti hirmud,“ ütles Svenska Handelsbankeni fondijuht Henrik Degrer. „Pikaajaliselt aitab nõrk kroon kodumajanduse paranemisele.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. April 2009, 11:44
Otsi:

Ava täpsem otsing