Töötajale ja tööandjale sama maksemäär

Töötuskindlustusmakse määra tõstmise peapõhjus on töötute arvu hüppeline kasv, mida aasta tagasi keegi ette ei näinud. Olgu rõhutatud, et eelmisel kevadel ei rääkinud valitsus poolt sõnagi ka eurole üleminekust - seega on kogu töölepinguseaduse ja töötuskindlustuse muudatuste taust kardinaalselt muutunud. Seepärast tulebki üle vaadata kogu pakett tervikuna, mitte rebida sellest välja vaid üks teema ja püüda jätta muljet, et lahendus on töötuskindlustushüvitiste edasilükkamine.

Kui tööandjate keskliit ei nõustu töötuskindlustusmakse tõstmisega, tähendab see vaid üht - vastuseisu euro kasutuselevõtule, mis ometi peaks vastama eelkõige just meie ettevõtete huvidele.

Praegu on selge, et seaduses fikseeritud kindlustusmakse lagi ei ole piisav ränga majanduskriisi tingimustes, eriti juhul, kui töötukassa reservid on suhteliselt väikesed. Kindlasti tuleb seadustada praegusega võrreldes oluliselt karmimad nõuded töötuskindlustuse varade vajalikule mahule - nt 10 mld kr -, mis ei sunniks kriisi esimesel aastal maksemäära tõstma.

Vastus küsimusele maksemäära piisavusest sõltub eelkõige prognoosides kasutatud eeldustest - konstrueerida saab ka selliseid prognoose, mille puhul maksemäär võib osutuda kõrgemaks kui praegune summaarne lagi 3%.

Ametiühingute keskliit peab hädavajalikuks töötute turvalisuse suurendamist, rõhutades just solidaarsuskindlustuse aspekti, mis võimaldab töötuile kordades paremat kaitset kui mis tahes kogumisskeem. Sestap pooldame ka kõrgemat kindlustusmakset, mis arvutuste kohaselt ei tõuseks töötajale 3% kõrgemale. Ja meie liikmed on teinud ka ettepaneku võrdsustada tööandja kindlustusmakse töötajate omaga.

Autor: Harri Taliga