Ruta Eier: suuremad puudujäägid maksulaekumistes alles ees

07. aprill 2009, 17:30

SEB ökonomist Ruta Eier ütles, et
märtsikuine väiksem maksulaekumine võrreldes mullusega ei jää viimaseks
maksulaekumise vähenemiseks tänavu ja pigem on suuremad kukkumised alles
ees. Eier kahtleb ka, kas riik suudab vaatamata uutele kärbetele jääda
3protsendilise puudujäägi piiridesse.

„Trend maksulaekumises üldiselt on üsna üheselt ikkagi veel allapoole,“ nentis Eier. „Suuremad puudujäägid on arvatavasti veel ees.“

Eieri sõnul on füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu laekumise vähenemine osaliselt kindlasti seotud järsu tööjõu vähendamisega, aga vähenemised võivad viidata ka keskmise palga langusele.

„Käibemaksu laekumine on märtsis olnud üllatavalt hea, raske öeldagi, mis selle põhjuseks on, võibolla kuised kõikumised,“ pakkus Eier, miks laekus märtsis käibemaksu 3 protsenti enam kui mullu, kuigi jaemüük on langenud kordades enam.

Suurte tulumaksutagastuste tõttu on Eieri hinnangul märtsikuu kohta üsna raske pealiskaudsel vaatlusel järeldusi teha, kuna tulumaksutagastusi tehti osaliselt teistel alustel. Kuid ilmselt võib üsna suure kindlusega öelda, et tulud olid 2008. aastal märksa suuremad kui sel aastal.

Kas me oleme riigieelarve laekumisega 3 protsendi defitsiidis, märkis ökonomist, kuna lisaeelarve on tehtud stsenaariumi põhjal, mis tähendab üsnagi piiripealset 3protsendilist defitsiiti iseenesest, ning tegelikkuses võib majanduslangus sellest stsenaariumist palju sügavamaks kujuneda, siis kardetavasti peaksid need kärped olema liiga suured, et mahtuda 2009. aastal 3 protsendi defitsiidi piiresse. „Kõik oleneb muidugi, mille arvelt kärpida,“ lisas ta.

„Kui enam kuigi mõistlikke kohti kärpimiseks võtta ei ole, siis riigi toimimise ja usalduse aluste kõigutamine, näiteks pikaajaliste pensionisammaste räsimine jm taoliste meetmetega ei õigusta end ohvriks toomisel, eriti kuna selline ohverdus ei pruugi olla üldsegi piisav 3 protsendi piiri sisse mahtumiseks ka siis," ei olnud Eier kindel.

„Maksulaekumiste parandamise üks paremaid kohti oleks teha seda rikkumiste arvelt ehk siis tõhustada kontrolli,“ soovitas Eier. „See oleks kaks-ühes võit riigile - väiksem varimajandus ja rohkem maksulaekumisi ning tervem ärikeskkond.“

Märtsi lõpuks oli maksu- ja tolliameti andmetel riigieelarvesse maksutulusid tasutud 13,9 miljardit krooni, mis moodustab 20,9 protsenti eelarves planeeritust. Märtsis tasuti makse 4 miljardit krooni. Möödunud aasta kolme esimese kuuga laekus riigieelarvesse 15,5 miljardit krooni ehk 21 protsenti eelarves planeeritud maksutuludest. Märtsi lõpu seisuga on maksulaekumised lisaeelarve graafikus, kinnitas rahandusministeerium.

Sotsiaalmaksu tasuti märtsis 2,4 miljardit krooni. Kolme kuuga on tasutud 7,4 miljardit krooni ehk 24 protsenti eelarves kavandatust. Statistikaameti kiirstatistika näitab tööstustoodangu järsku langemist nõudluse vähenemise tõttu ning sellest tulenevalt võib eeldada ka tööjõumaksude tasumise vähenemist seotud valdkondades – suurim langus toimus ehitusmaterjalide tootmises, kemikaalide ja keemiatoodete tootmises, puidutöötlemises ja puittoodete tootmises ning masinate ja seadmete remondi ja paigalduse tegevusaladel.

Füüsilise isiku tulumaksu tagastused ületavad märtsi lõpuks tasutud tulumaksu ning tasumiste saldo on 1 miljardi krooni ulatuses negatiivne. Aprilli alguseks maksu- ja tolliametile elektrooniliselt esitatud deklaratsioonide põhjal kuulub kokku tagastamisele 2,6 miljardi krooni ulatuses füüsilise isiku tulumaksu. Märtsis tagastati sellest 1,2 miljardit krooni, kokku on tagastatud 2,2 miljardit krooni.

Kohalikele omavalitsustele eraldati märtsis füüsilise isiku tulumaksu 897,5 miljonit krooni. Alates 1. aprillist vähenes omavalitsustele eraldatava tulumaksu osakaal 11,93 protsendilt 11,4 protsendini ning seetõttu vähenead ka neile füüsilise isiku tulumaksust eraldatavad summad.

Juriidilise isiku tulumaksu tasuti märtsis 285 miljonit krooni. Kolme kuuga on tasutud 685,2 miljonit krooni ehk 20,6 protsenti eelarves planeeritust.

Käibemaksu tasuti märtsi lõpuks 4,3 miljardit krooni, mis moodustab 22,3 protsenti eelarves kavandatust. Märtsis tasuti sellest 1,5 miljardit krooni, mis ületab negatiivsete majandusarengute taustal ootusi. Eratarbimine on aga jätkuvalt vähenemas ning tarbijate madal kindlustunne omab mõju ka käibemaksulaekumistele.

Võrreldes möödunud aasta märtsiga on aktsiisilaekumised kasvanud, kuid see tuleneb möödunud aasta alguses toimunud aktsiismäärade tõusule eelnenud varude soetamisest 2007. aasta lõpus ning sellega kaasnenud tavapäratult madalast võrdlusbaasist alates veebruarist.

Alkoholiaktsiisi tasuti märtsi lõpuks 524,4 miljonit krooni, mis moodustab 21 protsenti eelarves planeeritust. Märtsis tasuti sellest 153,4 miljonit krooni, mis on oodatust mõnevõrra vähem. Alkoholiaktsiisi tasumist on olulisel määral vähendanud eratarbimise langustrend.

Tubakaaktsiisi oli märtsikuu lõpu seisuga tasutud 421,3 miljonit krooni ning eelarves planeeritust on täidetud 22,8 protsenti. Märtsis tasuti tubakaaktsiisi 124,2 miljonit krooni.

Kütuseaktsiisi tasuti aasta esimese kolme kuuga 1,1 miljardit krooni. Märtsikuu seisuga on eelarvest täidetud 24,3 protsenti. Märtsis tasuti kütuseaktsiisi 351,3 miljonit krooni. Tarbitavad kütusekogused on vastavalt ootustele vähenemas ning mõjutatud nii eratarbimise kui transpordisektori kokkutõmbumisest.

Ettemaksukonto muutus mõjutas märtsis tasutud maksusummasid -205,6 miljoni krooni ulatuses. Ettemaksukonto kajastab ettemakseid tulevaste perioodide maksukohustuste arvelt. Konto muutus näitab ettemaksete tegemise ning nende kasutamise suhet. Konto negatiivne muutus viitab, et märtsis tehti ettemakseid vähem kui neid ära kasutati.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. April 2009, 12:19
Otsi:

Ava täpsem otsing