IMF valvab taas Ida-Euroopat

Finantskriis oleks justkui kella paarkümmend aastat tagasi keeranud: taas kord on Kesk- ja Ida-Euroopa see päästmist vajav "nõrgim lüli" ja taas kord on Rahvusvahelisel Valuutafondil (IMF) oluline roll piirkonna majandusotsuste tegemisel.

Vastumeelsust võõraste käskude ja abi suhtes alla surudes peame tunnistama, et IMFi näol on Ida-Euroopa riigid praegu leidnud olulise toetaja ja tagaukse.

Esmaspäeval avaldas majandusleht Financial Times salajase IMFi raporti, mis maalis sünge pildi Kesk- ja Ida-Euroopa majanduste olukorrast. IMFi soovitus olukorraga toimetulekuks: piirkonna liitmine euroga ilma formaalse liikmestaatuseta.

Selle soovitusega tuli IMF appi Ida-Euroopa riikidele, kes näevad samuti euros olulist kindlustunde allikat ja leevendust välisvaluutas võetud laenude tagastamisel. See sõnum on seda võimsam, et Euroopa Liidu suurriigid on sisuliselt ütelnud, et meie juurde ärge abi või leebemaid reegleid lunima tulge.

Teiseks IMFi panuseks Ida-Euroopa jalgele aitamisel saab laenude andmine - ja meie piirkond on laenupalujate seas esirinnas.

Sellesama IMFi dokumendi hinnangul vajavad Kesk- ja Ida-Euroopa maad (siit on välja arvatud suurte reservidega Venemaa, kuid kaasatud Türgi) tänavu 123 ja tuleval aastal 63 miljardit dollarit välisabi, et katta eelarvepuudujääke ja jooksvaid laenukohustusi. Ainuüksi Poola - mis seni näikse kriisis nii hästi vastu pidavat - vajab fondi andmeil kahe aasta jooksul 59 miljardit dollarit.

Ja laenude andmiseks on IMF valmis - eelmisel neljapäeval toimunud G20 tippkohtumisel lubasid suurriigid eraldada maailmamajanduse elavdamiseks tervelt 1,1 triljoni dollarit, millest ligi kolm neljandikku läheb just valuutafondi kaukasse. Tõsi, fond väidab, et suudab katta vaid alla poole piirkonna riikide laenuvajadusest, kuid selgi puhul saab ta ikkagi meie olulisimaks abikäeks.

Kolmandaks - vaadates filosoofilisemalt - on IMF läbinägelikult meelde tuletanud Ida-Euroopa rolli kogu Euroopa majanduses.

Fond ütles hiljuti selge sõnaga, et just siit võib saada alguse järgmine panganduskriis, kui piirkonnas kanda kinnitanud Lääne-Euroopa pangad hakkavad nägema laenukahjude kuhjumist Bulgaariast Ukrainani.

Selliste väljaütlemistega on fond püüdnud tõrkuvale ELile selgeks teha, et praeguses kriisis ei tohi ühtki piirkonda enda hooleks jätta. IMF mõistab, mida EL ei mõista: kui hättasattunud majandusi praegu ei aidata, siis külmub seal krediit ja majandustegevus täielikult kinni, pangad kaovad haavu lakkudes arenevatelt turgudelt ja tervete riikide ettevõtlus läheb in corpore pankrotti. Ja see tähendab juba sotsiaalset ja poliitilist maavärinat.

Autor: ÄP