Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sünges pildis ka helgeid toone
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et need ettevõtted, kes suudavad hindu alla lasta, suudavad ka käivet kasvatada. "Hindadega tuleb väga paindlik olla," kinnitas Josing varem välja öeldut. "Firmad, kes saavad aru, et hinnas tuleb alla tulla, saavad käibes olulist võitu."
Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum toonitas, et me ei saa rohkem müüa, kui me tarbime. Kuum pani ettevõtjatele südamele, et nad liiga kergekäeliselt ei koondaks ja probleemide lahendamisest kõrvale ei hiiliks ning vastutust riigi õlule ei lükkaks.
Kuum rääkis, et esimeses kvartalis jätkus majandusolukorra halvenemine, mida ka prognoositi. "Majanduslanguse vahetuks põhjuseks on endiselt sisenõudluse madal tase ja välisturgude kokkukuivamine," nentis ta.
"Eesti majanduses jätkub allakäik," võttis Kuum konjunktuuriinstituudi korraldatud ekspertide küsitluse tulemused kuue kuu prognooside kohta kokku. "Ei ole märke, et olukord läheb järgmistel kuudel paremaks."
Vaatamata pessimistlikele majandusprognoosidele püüdis Kuum olla optimistlik, toonitades, et kõige selle negatiivse juures on hea tõdeda, et majanduskriisis pingutavad inimesed rohkem, igatahes palju rohkem kui buumi ajal.
Kuum tõdes, et järsk majanduslangus on pidurdunud, kuid kindlasti saab öelda, et põhi ei ole veel käes. Üksikutel sektoritel, nagu teenindus, võib sesoonsusest tingituna siiski hakata veidi paremini minema.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja kohusetäitja Lauri Tammiste ütles, et ministeerium prognoosib osa ettevõtete kadumist ja uue majandustõusu tekitajaks võiksid olla uued eksportivad ettevõtted. "Me näeme osa ettevõtete kadumist, uus tõus ei tule sealt," ütles Tammiste.
Tammiste sõnul läheb praegu üle 95 protsendi ekspordist turgudele, mis on samuti languses, ja olulisi paranemismärke ei ole näha ka tuleval aastal. "Eesti ettevõtete osakaal on mikroskoopiline. Kui mõni eksporditurg kukub 30 protsenti, ei tähenda veel, et Eesti ettevõtte turu osakaal peaks sama palju kukkuma," ei näinud Tammiste olukorda üldse nii traagiliselt.
Josing rääkis, et märtsis oli ELi majandususaldusindeks madalaimal tasemel alates 1985. aastast ja viimase kuuga langes see veidi. Eesti majandususaldusindeks langes viimase kuuga ELi omast veidi rohkem, aga väga vähe rohkem.
Märtsis langes majanduslik kindlustunne tööstuses, ehituses, kaubanduses ja tarbijatel. Josingu sõnul väitsid uuringus osalenud ettevõtted, et esimeses kvartalis piiras tööstusettevõtete toodangu kasvu kõige enam vähene nõudlus; tööjõupuudus ja finantsprobleemid olid selle kõrval väga väikese osatähtsusega.
Ehitusettevõtete teatel tagasid lepingud tänavu esimeses kvartalis töö 2,8 kuuks, mullu samal ajal oli töö tagatud 5,6 kuuks.
Tootmisvõimsusi rakendati veidi üle poole, samas mullu samal tehti seda 85 protsenti. 60 protsenti ehitusettevõtetest plaanib järgneva kolme kuu jooksul hinda langetada. Tööjõu leidmisega neil probleeme ei ole.
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing märkis, et kõige enam plaanitaksegi töötajate arvu kolme kuu jooksul vähendada ehitussektoris, pea 70 protsenti. Pea poole võrra peaks töötajate arv vähenema kaubanduses ja transpordis. Kõige väiksem vähenemine peaks toimuma IT-sektoris ja restoraniäris - 8 protsenti. "Restoranide osas peaks olema langustrendi pidurdumine," ütles Josing.
Kõige suurem hindade langus peaks tabama järgneval kolmel kuul ehitust, kus prognoositakse 60protsendist hinnalangust.
Veidi üle 30 protsendi peaksid hinnad alanema restoranides, transpordis, tööstuses ja kaubanduses.
Kõige väiksemast hinnalangusest peaks osa saama turism.
Autor: Virge Lahe