Igasta: kolme börsi ühinemine annaks turule uue hingamise

09. aprill 2009, 12:45

Kolm Balti börsi peaksid ühinema, et
vältida pikka vaikelu siinsetel börsidel, nagu see juhtus pärast 1998. aastat,
ütles Henrik Igasta SEB Enskildast Äripäevale.

Ühe Balti börsi, mitte pelgalt ühise, kolmel eraldiseisval börsil baseeruva virtuaalse kauplemiskeskkonna teke oleks ainulaadne, innovaatiline ja perspektiivikas ettevõtmine. See samm ei ole vajalik niivõrd käesoleva kriisi lõpetamiseks, kuivõrd turu pikaajalise arengu tagamiseks.

Eraldiseisvate börsidena ei saa ükski Balti turg tõenäoliselt kunagi ühegi tõsiseltvõetava võrdlusindeksi kooseisu, nagu näiteks MSCI Emerging Europe. See omakorda pärsib tugevalt nii välisraha huvi siinse turu vastu kui ka võimalust turul osaleda. Formaalsete MSCI Barra nõuete täitmine ühe börsina oleks oluliselt reaalsem kui kolme eraldi turuna (praegu kuulub Eesti ja Leedu MSCI piiriturgude ehk frontier market’ite hulka ja indeksisse). Lisaks tekiks ühisbörsil mingigi arvestatav kapitalisatsioon (võrreldav näiteks Bulgaaria omaga) ja paraneks likviidus, turg tervikuna oleks paremini nähtav ja mõistetav.

Välisinvestorid vaatavad Baltimaid ühtsena ja kogu Kesk-ja Ida-Euroopa kontekstis. Pahatihti avastavad uued investorid ja pettuvad asjaolus, et Balti aktsiaturg jaguneb veel väiksemaks algosadeks – Tallinn, Riia ja Vilnius, millel on küll sarnane regulatsioon, kuid erinevad arvelduspõhimõtted ja -valuutad. Kui Eestis toimuvad väärtpaberiarveldused nii eurodes kui ka kroonides, siis Lätis ja Leedus ainult kohalikus valuutas. Kui saaks Balti börsil kõik aktsiad noteeritud eurodes, tehingud ja väärtpaberite arveldused eurodesse, oleks see suur samm edasi.

Ka OMXi jaoks oleks see mõistlik käik, seda eeskätt mastaabiefekti silmas pidades.

Kahtlemata eeldab selline ühinemine väga põhjalikku eeltööd tehniliste aspektidega ja heas usus koostööd teiste Balti riikide järelvalvetega ja muude asjasse puutuvate instantsidega, kuid ühtegi ületamatut takistust mina siin ei näe.

Samas ei ole pelgalt börside liitumine mingi võluvits, mis päevapealt suurendab aktiivsust siinsetel aktsiaturgudel. Vaja on loomulikult uusi, eeskätt mastaapseid firmasid, börsile, s.h. nii riigile kuuluvaid infrastruktuurifirmasid ja ka erafirmasid. Kindlasti leidub selliseid näiteks riskikapitalifondide portfellides ja ma olen kindel, et neid sealt ka turule tuleb. Samuti oleks vaja suurendada kohalike institutsioonide osalemist siinsel turul. Kuidas saab väliskapitalil tekkida või inu pärast taastuda usaldus siinse turu vastu, kui siin kohalikud ei osale?

On enam kui kummaline, et pikaajalise raha ehk kohalike pensionifondide käes on vähem kui üks protsent Balti börsidel olevate ettevõtete vabalt ringlevatest aktsiatest. Pensionifondide portfellidest moodustavad Eesti ja Balti aktsiaid kaduvväikse osa. Võibolla ei peaks olema meil regulatsioon nii liberaalne, et lastakse riigi rahaga toetatud pensionisammaste rahast mitte midagi kohalikule turule jätta? Ei tea mitte ühtegi arenenud Euroopa riiki, mille kapitaliturgu oleks üles ehitatud ilma kohalike pensionirahadeta. Praeguses kriisis suudavad Skandinaavia börsifirmad kaasata aktsiaturult arvestatavas mahus kapitali. Eeskätt tuleb see raha kohalikest pensionifondidest ja kindlustusseltsidest. Siin ei suudaks täna ilmselt enamus börsifirmasid ka parima tahtmise juures suuremas mahus uut kapitali kaasata. Tekib nagu küsimus, et milleks üldse börsil olla?

Mina ei jaga seisukohta, et Balti börsidel ei ole pensionifondidel millessegi investeerida. Kui tekib nõudlus, tekib ka pakkumine. Arvestades, kui kontsentreeritud on börsifirmade omand Baltikumis, s.h. Eestis, võib ainuüksi olemasolevate börsifirmade või nende tuumikomanike rahavajaduste arvelt turule tekkida arvestatavas mahus vabalt kaubeldavaid aktsiaid. Balti 15 suurima turukapitalisatsiooniga firma vabalt ringlevate aktsiate osakaal on keskmiselt 11%; selliseid firmasid, millel ei ole 51% või suurema osalusega omanikke, võib Balti börsidel noteeritud 96st ettevõttest üles lugeda ühe käe sõrmedel. See ei ole jätkusuutlik situatsioon. Seda võib kritiseerida, või näha selles võimalust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. April 2009, 13:32
Otsi:

Ava täpsem otsing