Pimesikk II pensionisambaga: tänane kasu röövib miljardid ja usalduse

09. aprill 2009, 06:47

Teise pensionisambaga liitujad on sattunud
justkui telesaatesse "Võta või jäta", ainult et suletud kohvritesse on peidetud
summad, mida tulevasel pensionäril on oht kaotada, mitte võita. Täna otsustab
valitsus kohvrite sisu üle.

Kui valitsus otsustab, et kaheks aastaks peatatakse nii riigipoolsed kui ka inimeste sissemaksed teise samba pensionifondidesse, võidab riik hoobilt eelarveaukude lappimiseks 5 miljardit krooni, teise samba fondidesse jääb aga paarikümne aasta jooksul kogumata ligi 30 miljardit, kui fondid näitavad keskmiselt kuueprotsendilist tootlust aastas.

SEB progressiivse pensionifondi juht Vahur Madisson nõustub, et paarikümne aasta jooksul võiks teise samba fondide keskmine tootlus olla kuue protsendi kandis. "Kui praegu sissemaksed peatatakse, väheneb võimalus saada osa huvitavatest ja soodsatest investeerimisvõimalustest ajal, mil turg on põhjas," lisab Madisson.

Valitsuse kava vähendab tulevast pensioni
Keskmise palgaga tulevasele pensionärile jätab küll maksete külmutamine kahe aasta jooksul palgana kätte umbes 5000 krooni, kuid selle lühiajalise võidu asemel võiks paarikümne aasta pärast tema pensioniportfelli maht olla 65 000 krooni võrra suurem.

Lisaks rahale, mida on teisest sambast viimastel kuudel hooga välja visisenud niikuinii, on paljud investorid kaotanud usu pensionisamba jätkusuutlikkusse ja arvavad, et teise samba peale polegi võimalik loota.

Tulevased pensionärid on leplikud
ASi MicroLink Eesti arendusjuht Märt Ridala liitus teise samba pensionifondiga, kuna pidas seda riigi panuse tõttu kõige soodsamaks investeerimisvõimaluseks.

Samas usub ta, et 70protsendise tõenäosusega ta pensionipõlves oma raha lubatud kombel tagasi ei saa. "Mina lähen pensionile umbes 30 aasta pärast. Tõenäosus, et aastaks 2040 tabab meid kliimakatastroof, energiakriis, hüperinflatsioon, devalveerimine, revolutsioon, sõda, pagulaste laine, majanduse kollaps, pankade pankrotistumine või mõni muu pensionifondi osakud kehtetuks muutev sündmus, on väga suur," nendib Ridala. Ta lisab, et on rõõmus, kui realiseerub siiski õnnelikum stsenaarium, aga võtab maksete peatamist siiski stoilise rahuga.

Pensionisambasse ei usu ka Webmedia juht Taavi Kotka. "See, et pension on tulevikus tiba väiksem, pole väga suur probleem. Küsimus on pigem selles, kas kahe aasta pärast süsteem ikkagi üldse taastub ja kas samadel tingimustel. Vastus sellele küsimusele on tõenäoliselt, et mitte," tõdeb Kotka.

"Ma ei looda väga pensionifondidele, sest nende tootlus on siiani olnud madal. Üritan pigem tööd tehes kindlustada selle, et pensionieas hakkama saan. Kui teine sammas külmutatakse, lepin sellega solidaarselt ja loodan, et inimestele kättejääv kaks protsenti elavdab veidi tarbimist," räägib Nissan Nordic Europe'i turundusjuht Henri Daum.

"See, et minu pension võib maksete peatamise tõttu tulevikus pisut väiksem olla, on riigi heale käekäigule mõeldes vastuvõetav. Küll aga pole mulle vastuvõetav karjuv ebaõiglus, kus ühed peavad rohkem kulusid kokku hoidma kui teised," sõnab perearstikeskuse Sinu Arst juht doktor Anneli Kalle-Talvik, kelle arvates peaks arvestama ka rahva rikutud õiglustunnet ja kärpimist alustama kõrgepalgalistest avaliku sektori ja riigifirmade töötajatest.

Mõnisada krooni, mis pensionimaksete peatamise tõttu võib kätte jääda, ei kavatse Kalle-Talvik suunata ei tarbimisse ega investeeringuteks.

Praegu kehtiv süsteem motiveerib säästma
"Minul pole kahju kaks protsenti palgast oma pensioni arvele panna ka siis, kui riik maksed peatab. Oma tuleviku kindlustamiseks on see summa väga väike, aga distsipliin see osa kõrvale panna on hea. Kui mulle siiski jääb kaks protsenti kätte, investeerin selle ise," räägib Cinamoni kino müügijuht Triin Sasi.

Teise sambaga liitunud ärapanija Mart Juur lõbustas end veel hiljuti enne iganädalasi raadiosaateid internetipangas miinusesse vajunud investeeringu uurimisega.

Poliitikud ei oska valusaid otsuseid edastada
"Vaatasin, et olen hoopis pangale võlgu ja pensionipõlves pean hakkama seda miinust kinni maksma," muheleb Juur. Tema sõnul on ehk murelikumad need, kes süsteemiga kohustuslikult liideti. "Lisaks on kogu see teema usalduse küsimus. Need, kes pensioniinvesteeringut tõsiselt võtavad, kipuvad täiesti arusaadaval põhjusel praegu jaurama," märgib Juur.

Juur pahandab otsuse asemel pigem sõnumitooja peale. "Olen täheldanud, et Jürgen Ligi kui ühe esikõneleja sõnavõttudes kõlab kahjurõõmu noot. Valitsus peaks paremini valima, kes selliseid olulisi, aga valusaid sõnumeid rahvale edastab," arvab ta.

Fondivalitsejad on pettumas riigi partnerluses
Kui Äripäevaga vestelnud pensionikogujad on leppinud teise samba maksete katkestamisega, siis miljoneid kaotavad fondivalitsejad on riigis pettunud ja näevad ka kodanike tulevikku tumedamates toonides.

Riigi ja investorite poolt kahe aasta jooksul investeerimata jäävad 7-8 miljardit tähendaks fondihaldurite jaoks igal aastal umbes saja miljoni kroonist auku. Esiteks ei teeniks fondid enam endale tulu osakute müügilt ja teiseks pannakse paariks aastaks piir ette fondide mahu kasvule, mis pidurdab haldustasu kogumist.

Fondivalitsejad on saamata jäänud tulu võimalikke tagajärgi kommenteerides napisõnalised ja tõstavad esile pigem kodanike huve. "Külmutamise või mittekülmutamise küsimus asub palju kõrgemal teie poolt vihjatud ärihuvide probleemist," ütleb Danske Capitali juht Silja Saar. Küsimus on vahendite ulatuses, mida riik finantsstabiilsuse saavutamiseks kasutusele võtab. See tähendab, milliseid ohvreid on riik valmis tooma selleks, et lühiajaliselt toime tulla.

Sama meelt on ka SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing, kelle sõnul annaks samba külmutamine peale pensionide madalama numbri hoobi ka tuleviku maksumaksjatele.

Riigi usaldusväärsus saab surmahoobi
ERGO Varahalduse juhatuse liige Ege Metsandi ütleb, et piisaks vaid ühest kohtulahendist, mis lubaks vabatahtlikul liitujal süsteemist väljuda, ja enamik käituks samamoodi. Teistkordselt analoogset süsteemi enam üles ehitada ei õnnestu, sest see ei ole rahvastepall, kus kaptenil on mitu elu.

Ege Metsandi, ERGO Varahalduse juhatuse liige LHV turundusjuht Andres Kask meenutab, et kogumispensioniga liitudes kahtlesid paljud, kas võib kindel olla, et pensionini jäänud aastakümnete jooksul süsteemi ei muudeta. "Täna annab valitsus sellele ebameeldiva vastuse. See ohustab kõikide pikaajaliste visioonide, kas või maksukeskkonna, usaldusväärsust," leiab Kask ja lisab, et niisugune käitumine võib anda löögi riigi usaldusväärsusele ka välisinvestorite silmis.

"Millega veenab riik täna ja edaspidi oma kodanikke ja maksumaksjaid usaldusväärsesse suhtesse jääma?" küsib Silja Saar.

Tundub, et ka fondivalitsejad on kaotamas kindlust riigi kui partneri suhtes. Seda, et teise samba maksetest inimestele kättejääv raha kuhugi mujale investeeritakse, pole fondivalitsejate sõnul loota. "Meile meeldib küll naerda ameeriklaste tarbimishullust, aga paraku ei erinenud meie inimesed kuigivõrd ameeriklastest," ütleb Kunsing.

Tema hinnangul elasid eestlased veel tugevamalt üle oma võimete välismaailma säästude arvel. Seda, kuivõrd ollakse valmis vabatahtlikult säästma, võib vaadata teise ja kolmanda samba fondide suurusi võrreldes - vahe on mäekõrgune kohustusliku samba kasuks.

Töötuskindlustusmakse tõus nullib võimaliku säästu
Ka Saar ei pea eestlasi eeskujulikeks säästjateks, vaid pigem tarbimisele kaldujateks ja lühiajaliselt tulevikku vaatajateks. "Seetõttu pean tõenäoliseks, et vaid väga väike osa inimesi saab teise samba maksete külmutamisest tõuke võtta oma tuleviku eest suurem vastutus ning alustada iseseisvalt täiendavate pikemaajaliste säästude kogumist," märkis ta.

Finantsinspektsioon ennustab kohtuasju
Finantsinspektsiooni hinnangul sisaldab sissemaksete peatamine õigusriske, mis võib solvunud teise samba omanikud viia nii riigi kui ka fondihaldurite kohtusse kaebamiseni.

Inspektsiooni arvates on nii teise sambaga liitunud isikud kui ka pensionifondivalitsejad põhjendatult eeldanud, et riik ei murra sõna ning süsteem selle olulistes tingimustes jääb samaks. Sissemaksete ajutise peatamisega muudetakse finantsinspektsiooni hinnangul aga olulisel määral kohustusliku pensionifondi toimimise põhialuseid. Inspektsioon kahtleb, kas riik on vastava õigusanalüüsi teinud ja seejuures hinnanud igakülgselt selliste nõuete tagajärgi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. April 2009, 16:21
Otsi:

Ava täpsem otsing