Teisipäev 21. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lang vähendab huvide deklareerijaid kümme korda

10. aprill 2009, 09:55

Äsja e-õiguse süsteemi lisatud
korruptsioonivastase seaduse eelnõu näeb küll ette elektroonilise majanduslike
huvide deklaratsiooni ja täpsemate andmete esitamise, kuid vähendab
deklareerijate arvu 30 000 ametnikult 3000 peale.

Justiitsminister Rein Langi juhtimisel valminud seaduseelnõu täpsustab ametiisikute ringi, kelle jaoks on huvide deklareerimine kohustuslik. Eelnõu kohaselt peavad huvide deklaratsiooni esitama vaid seaduses loetletud nn kõrgemad ametiisikud, kelle otsused ühiskonnas kaalu omavad ja kelle vastu avalikkus rohkem huvi tunneb.

Huvisid deklareerivad riigikogu liikmed, president, valitsuse liikmed, riigikontrolör, õiguskantsler, riigisekretär, abiministrid, ministeeriumi kantslerid, valitsusasutuste juhid, Eesti Panga president ja nõukogu liikmed, Finantsinspektsiooni juht, Kaitseliidu ülem, avalik-õiguslike ülikoolide rektorid, Eesti Teaduste Akadeemia president, Audiitorkogu, Eesti Arengufondi, Eesti Haigekassa, Töötukassa ja Eesti Kultuurkapitali juht, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor, Eesti Rahvusringhäälingu juht, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi direktor, Rahvusooper Estonia peadirektor, Tagatisfondi juhataja, Eesti Advokatuuri esimees, Notarite Koja esimees, kohtunikud, prokurörid, politseiprefektid, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed ja linna- või vallavalitsuse liikmed.

Võrreldes seni kehtiva korraga on deklaratsiooni esitajate hulka lisatud Finantsinspektsiooni juhatuse esimees. Kuigi Euroopa Parlamendi liikmed saavad oma tasu Eesti riigieelarvest, ei pea nad eelnõu kohaselt deklaratsiooni esitama. Vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorrale deklareerivad Euroopa Parlamendi liikmed oma majanduslikud huvid sealsele parlamendile.

Volikogud, ministeeriumide kantslerid ja muude valitsusasutuste juhid saavad edaspidi ise otsustada, kes nende alluvatest deklaratsiooni esitama peavad.

Kuna praegused majandushuvide deklaratsioonid ei peegelda tegelikku majanduslikku seisu, tuleb ametiisikutel edaspidi ametlikule varale lisaks deklareerida ka nende kasutuses olev vara. Teatud summast alates tuleb deklareerida nõuded, annetused, kingitused ning välismaal oleva vara. Erinevalt praegusest tuleb deklaratsioonile kanda alaealised lapsed ja kõik isikukoodid, et erinevates registrites olevaid andmeid saaks kontrollida.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on oluliseks muutuseks see, et deklareeritakse ka mittemajandusliku iseloomuga korruptsiooniohtlikud huvid. Näiteks võib ametiisiku tegevust mõjutada soov panna laps paremasse kooli või leida talle töökoht, keelustada karusnahaloomade kasvatus vms.

Varem ei pidanud dividenditulu deklareerima, sest see ei kuulunud maksustatava tulu hulka, kuid nüüd peab deklareerima ka dividendid. Deklareerida tuleb ka kaasomand ja see ühisomandis olev vara, mis ei ole riiklikus registris deklarandi nimel. Kuna ühisvara kasutamisel ja käsutamisel eeldatakse üldjuhul omanike üksmeelt, on deklareerida vaja kogu ühisvara.

Poole väärtuse deklareerimine moonutaks oluliselt deklareeritavaid andmeid, nt kui ametiisik omandab korruptiivselt alla turuhinna vara ja see deklareeritakse ühisvarana pooles ulatuses, on kontroll oluliselt raskendatud.

Veel näeb eelnõu ette, et kui ametiisik on sõlminud abieluvaralepingu, lisatakse selle andmed deklaratsioonile. Elektroonilises deklaratsioonis on ka otseviide ametiisiku abieluvaralepingule elektroonilises abieluvararegistris. Seega on leping lisatud deklaratsioonile lingi kaudu.

Isikukoode, maksustatavat tulu ja mitmeid teisi andmeid avalikus registris ei näidata. Majanduslike huvide deklaratsioone säilitatakse 15 aastat, kuid pärast ametiisiku töölt lahkumist võetakse tema deklaratsioonid avalikust registrist maha.

Registri vastutav töötleja on põhimääruse kavandi kohaselt justiitsministeerium ja andmekogu hakkab haldama justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskus (RIK). Eelnõu väljatöötamisel kaaluti ka teisi võimalikke töötlejaid, näiteks kaitsepolitseiametit, maksu- ja tolliametit ning riigikantseleid.

Justiitsministeerium sobis enda arvates registri vastutavaks töötlejaks kõige paremini, kuna korruptsioonivastane tegevus on nende koordineerida. Kuna registri puhul on tegemist riikliku andmebaasiga, kuhu muu hulgas kogutakse teavet eri registritest, millest paljusid haldab RIK (nt kinnistusregister, äriregister, abieluvararegister), oli selline valik kõige otstarbekam, leidis ministeerium.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. April 2009, 10:06
Otsi:

Ava täpsem otsing