Glikman: II samba omanikel riigi vastu hea võidušanss

Tema sõnul on rikutud õigustatud ootuse printsiipi. "Kui inimesi meelitati liituma vastava sambaga, siis anti inimestele täiesti tagasivõtmatu lubadus teostada riigipoolseid juurdemakseid," selgitas Glikman. "Oleks see kirja pandud, et kehvematel aegadel võime seda peatada või oleks selline klausel seaduses sees, siis ei oleks õigustatud ootuse printsiibi rikkumist, aga sel juhul ei oleks olnud ilmselt ka massilist investeerimist pensioni teise samba fondidesse," arutles Glikman.

Glikmani sõnul saaks valitsuse otsust märgatavalt lihtsamini vaidlustada kui mõnda seadust. "Päris tugevad šansid on aga kahju hüvitamise nõue rahuldatud saada," oli ta veendunud.

Glikmani sõnul ei saa valitsuse eilset otsust peatada alates juunist maksed teise sambasse nimetada inimeste petmiseks, sest seda ei plaanitud ette. "Valitsus oleks pidanud võimalikku kriisiolukorda ette nägema, sest ega see pillerkaar ei saanud igavesti kesta," selgitas Glikman.

Enne teise pensionisamba maksete peatamist oleks Glikmani sõnul pidanud muutma vähemalt sotsiaalmaksu- ja pensionikindlustuse seadust.

SEB Elukindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst arvas kuni eilseni, et pensionisüsteem on viimane asi, mida kärpetuhinas muutma hakatakse. "Riik lihtsalt murdis lubadusi! Seadis enda usutavuse tõsiselt kahtluse alla," oli Holst nördinud.

Tema sõnul oli teise pensionisamba juurutamise ajal palju neid, kes ütlesid, et riik kutsub inimesi koguma raha 30-40 aastaks ette, kuid pole kindlust, et Eesti riiki sel ajal enam olemas on. "Nüüd tuleb tunnistada, et neil inimestel oli teatud mõttes õigus," tõdes Holst. "Neid veenda, et nad ikka peaksid endale tulevikuks pensioni koguma, on juba praktiliselt võimatu."

Holsti sõnul peaksid nüüd poliitikud tegema kõik võimaliku, et Eesti riigi ja siinse pensionisüsteemi usaldusväärsust kuidagigi pinnal hoida.

Eesti Fondihaldurite Liidu hinnangul väheneb inimeste teise samba pension tulevikus 5%, kui vahepeal teha maksetes kaheaastane paus.

"Tänu sotsiaaldemokraatidele jääb siiski inimestele võimalus jätkata makseid, lihtsalt riigi panus järgneb sambasse mõned aastad hiljem. Perioodil, mil uusi makseid ei toimu, sõltub samba suurenemine puhtalt fondijuhi tööst," ütles LHV Varahalduse tegevjuht Mihkel Oja.

Ta ei usu, et valitsuse eilse otsuse näol oleks tegemist surmahoobiga. "Usaldusväärsusele mõjub hästi see, et riik on põhimõtteliselt valmis korvama riigipoolse panuse nendele, kes makseid peatada ei soovi," lisas ta.

Valitsus leppis eile kokku eelarvekulude kärpimises ligi 2,1 miljardi krooni võrra, 470 miljonit krooni lisaraha loodab riik töötuskindlustuse maksemäärade kerkimisest.

Rahandusminister Ivari Padar ütles rahvusringhäälingu uudisteportaalile, et kui peaks käivituma negatiivne arengustsenaarium, on tänavust riigieelarvet vaja kärpida 7 miljardit krooni. "Aga enne ootame ära aprillikuu maksulaekumised," ütles ta.

Eesti Panga president Andres Lipstok ütles riigikogus arupärimisele vastates, et 3miljardilisest kärpest võib jääda väheks. "Nii rahandusministeeriumi prognoosi peale vaadates kui ka meie kevadprognoosist tulenevalt - kevadprognoos saab valmis paari nädala pärast -, on 3miljardiline kärbe jätkusuutlikkuse jaoks üksinda vähe," ütles Lipstok.

Neljapäeval esitab rahandusministeerium kõik eelarvekärbetega seotud eelnõud kinnitamiseks valitsuse istungile.