Laorendist saab alla vaid pisut

"Võib öelda, et praegu on suur osa kliente tõmmanud pidureid. Laienemise või koomaletõmbamise otsused tehakse suvel," sõnas lao- ja tootmispindade vahendamisele keskendunud Kapital Grupi tegevdirektor Einar Helmik, kes peab üheks mõjuriks ka uue töölepinguseaduse kehtima hakkamist. Helmik kinnitas, et ehitamisele ettevõtjad ei mõtle ning pigem ikkagi üüritakse vajalikke pindu. "Praegu on mitu suurt logistika- ja transpordifirmat, kes põhimõtteliselt tahaksid osta või ehitada, aga venitavad otsustamisega," lisas ta.

Mis puudutab rendihinna allakauplemist, siis pole Helmik nõus nendega, kes väidavad, et hindu langetatakse nii, et rentniku osaks jääb vaid kommunaalide maksmine.

"Mina ei tea ühtegi omanikku, kes annaks ruumid tasuta üürile. Ja kui ettevõttel on maksuvõlad, siis pole mõtet üldse sellist rentnikuks võtta," oli Helmik kindel.

"Pole mõtet hindades nii alla joosta. On selginemise aeg ja kuna kolimine on kulukas, pole üürnikul mõtet rendipinda vahetada, et võita nt 10 kr/m2 kohta," sõnas Helmik.

"Vahel tundub, et põhja polegi ja me kukume läbi põhja," muheles ta ja ütles, et omanikud suhtuvad praegusesse olukorda rahulikult, kuivõrd kõige suurem kolimise aeg ongi jaanipäevast augustini.

Tema sõnul võib suvel headest pindadest hoopis puudus tekkida.

ERI Kinnisvara Põhja-Eesti tegevjuht Andres Teder tõdes, et ehkki laopindade pakkumiste arv järjest suureneb, võib spetsiifilise pinna otsijail olla valikuvõimalus endiselt väike.

"Erinevalt teistest kinnisvarasektoritest ei ole vabade pindade põhjuseks ületootmine, vaid majanduslangusega kaasnev ettevõtete majandustegevuse kokkutõmbamine. Laopindade müügiturg on ostuhuviliste vähesuse tõttu madalseisus ja kiire müügivajaduse puhul tuleb laopind tihti müüa alla ehitusmaksumuse," andis Teder kiire ülevaate.

Veebruaris kolis Jüri Tehnoparki oma 16 000 ruutmeetrisele laopinnale Itella Logistics Eesti, kes enne seda rentis 4000 m2 suurust panda.

"Rentisime laopinda pikki aastaid, ise ehitama hakkamise otsustasime paar aastat tagasi. Kui tuleks praegu otsus teha, siis ilmselt viivitaks ehitamisega ja üüriks edasi," sõnas Itella Logistics Eesti tegevjuht Risto Merisalu.

"Meid ajendas ehitama järsk üürihindade tõus, ent nüüd on kuulda, et laopindade rendihinnad on kukkunud ja hinnad läbiräägitavad," lisas ta.

"Üürihinnad on viimases kvartalis langenud kuni 15%," rääkis Teder. "Praegu likviidseim pind laopindade turul on ca 150-300 m2 ladu ja selle juurde ca 50 m2 kontor. Soovitavalt peaks see paiknema Tallinnast väljuva magistraali ääres," rääkis Teder. Tema sõnul otsitakse enim väiksemaid ja odavamaid pindu, kuid paljudel juhtudel ei lõpe odavama pinna otsingud mitte kolimisega uuele pinnale, vaid kokkuleppega senise üürileandja juures, kes on nõus üürihinda langetame.

Helmik seevastu sõnas, et Kapital Grupp pole hinna osas oluliselt kompromisse teinud. "Langus on ikka väga marginaalne. Kui on hea klient, siis ollakse nõus alla tulema selleks aastaks. Mingit soodushinda pikemaks perioodiks küll keegi ei tee, isegi kui üürnik on sees ja väidab, et mujal on odavam. Meie soovitame siis omanikel teha kokkulepped raskeks ajaks," rääkis ta.

Ruutmeetri hind näiteks Jüri Tehnopargis on langenud 75-le kr/m2, ent edasine hinnalangetamine pärsiks investeeringute äratasuvust.

Mõigus on hinnad 80 kr/m2 ja ehkki üürnikud loodavad lepinguid sõlmida ka 50 kr/m2, siis Helmik ei tea ühtegi omanikku, kes sellega nõus oleks.

"Meil kehtivad hinnad, mis on internetis üleval ja alla nende hindade pole ma tehingut teinudki. Seda muidugi ei ole, et leping sõlmitakse 10 aastaks 100kroonise ruutmeetri hinnaga," sõnas ta.

Autor: Tea Taruste