Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riigihankeseadus pärsib majandust

ÄP 14. aprill 2009, 00:00

Tee põrgusse on sillutatud heade kavatsustega - seda teavad riigihangetel osalejad hästi.

Riigihangete seadusest on saanud üks Eesti majanduse pudelikael, milles kiiluvad kinni miljardid kroonid ning mis toodab pankrotte, töötust ja jätkuvat majanduslangust. Seaduse ümberkirjutamiseks kokku kutsutud komisjon peab kiiresti selle kitsaskohad ja vasturääkivused kõrvaldama, et see võimalikult vähe kahju teeks.

2007. aastal kehtima hakanud riigihangete seadus on tekitanud segadust ja kriitikat varemgi, kuid majanduslanguses on selle eurodirektiividest tunduvalt rangemad sätted eriliselt "hiilgama" löönud. Üheks selliseks on tingimus, et hangetelt peab minema saatma pakkujad, kelle alltöövõtjatel ilmnevad maksuvõlad.

Maksuvõlad on praeguses kriisiolukorras paljudel. Veebruari lõpu seisuga oli Eestis juriidilistest isikutest maksuvõlglasi kokku 21 769, kellel võlg kokku 4,5 miljardit krooni. Juba eelmise aastaga kasvas juriidiliste isikute maksuvõlg 30 protsenti ning hullem langus majanduses ootab alles ees.

Aga hankele pole maksuvõlgnikul asja, isegi ajatatud maksuvõlaga ettevõtete osas puudub ühine seisukoht. Mis tähendab, et alltöövõtja (ja muidugi ka peatöövõtja), kel niigi maksuvõlg tekkinud, kaotab lootuse tööd ja mingeidki rahavooge saada. Koos sellega kahaneb muidugi olematuks ka riigi lootus sellelt ettevõttelt makse koguda, ning selle asemel saavad hõrenenud maksumaksjate read võimaluse ülal pidada veel rohkeim töötuid.

Ja see pole veel kõik. Hankelt kõrvaldatud peatöövõtja jääb seaduse järgi ilma ka hankel osalemiseks makstud tagatisrahast, mis suuremate hangete korral võib ulatuda miljonitesse kroonidesse. Sellest omakorda lähtub peatöövõtja õigus pöörata kahjunõue probleemi tekitaja ehk siis sellesama õnnetu maksuvõlaga alltöövõtja vastu. Kusjuures see on vaid näide seaduse "pärlitest".

Ja nii suretabki riigihangete seadus - mille üks eesmärk on ausa konkurentsi tagamine - välja väiksemad ettevõtted, kellele hangetel osalemine on tihti elu ja surma (ja muidugi ka maksuvõlgade tasumise) küsimus.

Seaduse teine põhivaenlane on eurotoetused. Kui päästva euroraha kasutamine on riigi prioriteet, siis praeguse riigihangete seaduse kohati üle- ja alareguleeritud sätted hoolitsevad selle eest, et too raha meie majandusse ei jõuaks. Selle asemel vaidlevad hankijad-pakkujad kohtuinstantsides.

Eriti tundlik on ehitusvaldkond, kus tegevus sõltub aastaajast - kui üks ehitusperiood vastu taevast lendab, lükkub kogu projekt ja koos sellega ka eurotoetuse kasutamine vähemalt ühe hooaja võrra edasi. Praegusel kujul on riigihankeseadus pigem majanduse suretamise kui elavdamise tööriist. Ja aeg jookseb.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:02
Otsi:

Ava täpsem otsing