Kaotatud maksuparadiis

Viimased neli kantsi - Costa Rica, Malaisia, Filipiinid ja Uruguai kapituleerusid läinud nädalal ja teatasid, et painutavad end samuti rahvusvaheliste standardite alla. Veel aprilli alguses olid riigid Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD maksuparadiiside "mustas nimekirjas".

Äsja said Briti peaministrilt Gordon Brownilt kurja kirja ka Suurbritannia jurisdiktsiooni alla kuuluvad maksuparadiisid, nagu Kaimanisaared ja Gibraltar, et need hiljemalt septembriks sõlmiks kokkulepped maksualase info vahetamiseks. Vastasel juhul ootavad sanktsioonid. Ka Jersey, Guernsey ja Mani saar võiks peaministri arvates OECD miinimumnõuete täitmisest kaugemale minna.

Nii pareerib Brown kriitikat, et britid ja ameeriklased on "nõiajahis" maksuparadiisidele silmakirjalikud, kuna hulk offshore-keskusi on nende endi jurisdiktsiooni all.

Vägikaikavedu maksuparadiisidega on kestnud aastaid, kuid suurema eduta. Vähemalt selle kevadeni, mil Londonisse ülemaailmset finantskriisi arutama kogunenud G20 riigid lubasid "liistule tõmmata" ka maksuparadiisid. Kartusest sattuda OECD musta nimekirja, andsid riigid Singapurist Monaconi poliitilisele survele järele ja teatasid valmisolekust maksude alal koostööd teha.

"See tähistab väga põhimõttelist muutust ja on oluline hetk rahvusvahelises maksukoostöös," ütles OECD peasekretär Angel Gurria. "See on väga tähtis läbimurre."

Suurim püütud kala on Šveits, mille pankades on hinnanguliselt varjul kolmandik maailma maksuametnike eest kõrvale toimetatud varadest.

13. märtsil teatas Šveitsi rahandusminister Hans-Rudolf Mertz, et on valmis huvitatud riikidega sõlmima uued maksualase koostöö lepingud. Päev varem oli kapituleerunud Liechtenstein, mille ümber lahvatas mullu suur skandaal, kui kohalikust pangast lekkis varakate klientide kohta salajast infot.

Offshore-keskused sihikule võtnud USA valitsus survestab kõvasti Šveitsi. Veebruaris nõustus Šveitsi suurpank UBS maksma 780 miljonit dollarit trahvi, et pääseda USA justiitsministeeriumi süüdistusest maksudest kõrvalehoidmisele kaasaaitamises. Ühtlasi andis pank välja 250-300 USA kliendi nimed. Järgmisena sattus USA valitsuse surve alla Credit Suisse, kus arvatakse olevat 2500-5000 ameeriklase kontod.

USA rahandusministeeriumi hinnangul jääb valitsusel maksuparadiiside pärast saamata aastas 40 miljardit kuni 123 miljardit dollarit maksutulu.

Euroopa riikidest on eriti aktiivselt maksuparadiiside vastu võidelnud Saksamaa. Isegi nii agaralt, et üks Šveitsi parlamendi liige kõrvutas riigi rahandusministrit Peer Steinbrücki natsi-Saksa nahkmantlites meestega.

Kartes pangasaladuse mõranemist, on paljud sakslased hakanud vabatahtlikult oma seni varjatud tulusid legaliseerima. Lisaks on sakslased ära ehmatanud mullu Deutsche Posti endise juhi Klaus Zumwinkeli ümber puhkenud maksuskandaal, mis viis lugupeetud firmajuhi vahistamiseni.

Ekspertide hinnangul jääb ametivõimudel Saksamaal maksudest kõrvalehiilimise tõttu aastas saamata umbes 30 miljardit eurot. Vähemalt kümme korda nii palju on "pargitud" välismaistele pangakontodele Šveitsis, Liechtensteinis, Belgias.

Saksamaal toimuvat jälgivad rootslased näevad juba võimalust ise sakslaste jaoks maksuparadiisiks saada - näiteks perefirmade pärandamisel saaks Rootsis maksudelt kokku hoida kuni 30%.

Briti peaminister Gordon Brown usub, et maksuparadiiside lõpu algus on käes. Otsustavaks sündmuseks oli Šveitsi avanemine ning järjest vähema on alternatiive, kuhu raha varju viia.

Financial Times'i kolumnist John Kay siiski nii optimistlik ei ole. Maksuparadiisid on olemas, sest suured riigid on neil lasknud olemas olla. Ja olemas on nad sellepärast, et nende klientideks on rikkad ja mõjukad inimesed.