Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti riik elab üha vähem võlgu

15. aprill 2009, 15:07

Eesti jooksevkonto puudujäägi jätkuv
vähenemine veebruaris näitab, et riik elab vähem võlgu, kuna kaupade ja teenuste
ekspordist laekub rohkem raha, kui kulub nende impordile.

Veebruarikuus jätkas maksebilansi jooksevkonto puudujääk vähenemist, olles kaheksa korda madalam kui eelmise aasta samas kuus ja moodustades ligi 0,3 miljardit krooni, teatas Eesti Pank. Viimati oli kuine jooksevkonto puudujääk nii madal 2005. aasta mais.

Eelmise kuuga võrreldes kahanes jooksevkonto puudujääk kaks korda. Veebruari jooksevkonto puudujäägi langust mõjutas kaupade ja tulukonto defitsiidi vähenemine. Puudujääk ei sõltu üksnes majanduse pikaajalisest arengutrendist, vaid ka tavalistest majandustsüklitest.

Veebruaris oli väliskaubanduse puudujääk 3,5 korda väiksem kui eelmise aasta veebruaris ja moodustas 0,7 miljardit krooni. Kaupade eksport ja import vähenesid aastataguse perioodiga võrreldes vastavalt 25% ja 34%. Eelmise kuuga võrreldes aga kasvas kaupade eksport 9% ja import 2%.

Teenuste konto ülejääk kahanes nii eelmise aasta sama kuuga kui ka eelmise kuuga võrreldes ning moodustas ligi 1 miljardit krooni. Teenuste eksport vähenes aastataguse perioodiga võrreldes 5%, import aga suurenes 9%. Eelmise kuuga võrreldes alanes teenuste eksport 5% ning import kasvas 4%.


Tulukonto netoväljavool kahanes aastaga ligi poole võrra ning tulu väljavool ületas sissevoolu 0,9 miljardi krooni võrra. Eesti residentide välismaal teenitud tulu vähenes kolmandiku võrra ja moodustas 0,9 miljardit krooni. Mitteresidentide Eestis teenitud tulu vähenes 43%, hõlmates 1,8 miljardit krooni.

Laekunud jooksevülekanded ületasid lähetatud jooksevülekandeid 0,3 miljardi krooni võrra. Kapitalikonto ülejääk oli 0,5 miljardit krooni.

Juba neli kuud järjest on kapitali väljavool ületanud selle sissevoolu – finantskonto (reservvarata) oli 1,4 miljardi krooni ulatuses negatiivne.

Otseinvesteeringute puhul on viimased kolm kuud tegemist olnud netoväljavooluga, mis veebruaris moodustas 0,7 miljardit krooni. Eestisse paigutatud välismaised otseinvesteeringud tõusid vaid 0,4 miljardi krooni võrra. Residendid suurendasid oma otseinvesteeringuid välismaale 1,1 miljardi krooni

Otseinvesteeringute puhul on viimased kolm kuud tegemist olnud netoväljavooluga, mis veebruaris moodustas 0,7 miljardit krooni. Eestisse paigutatud välismaised otseinvesteeringud tõusid vaid 0,4 miljardi krooni võrra. Residendid suurendasid oma otseinvesteeringuid välismaale 1,1 miljardi krooni võrra. Portfelliinvesteeringute osas toimus 0,6 ning tuletisinstrumentide puhul 0,2 miljardi kroonine kapitali netoväljavool.

Muude investeeringute netosissevool moodustas vaid 0,1 miljardit krooni. Nõuded kahanesid 0,3 miljardit krooni ning kohustused 0,2 miljardi krooni võrra. Nõudeid ja kohustusi kasvatas valitsemissektor ja vähendasid krediidiasutused. Maksebilansi reservvara vähenes 1,8 miljardi krooni võrra.

Läti jooksekonto oli veebruaris teist kuud järjest ülejäägis, mille suurus oli 700 000 latti (15,4 mln krooni), kui jaanuaris oli see 500 000 latti (11 mln krooni). Need on esimesed ülejäägid vähemalt alates 2000. aasta jaanuarist, kui jooksevkonto numbreid hakati Lätis salvestama.

Leedu teatas veebruaris esimesest jooksekonto ülejäägist, mis oli tingitud nõudluse vähenemisest importkaupade järele. Ülejäägi suurus oli 20,5 miljonit eurot (320,7 mln krooni) võrrelduna 30,2 miljoni euro (472,5 mln krooni) suuruse defitsiidiga jaanuaris.

Viimati oli Eesti kuine jooksevkonto puudujääk nii madal, nagu see veebruaris oli, 2005. a mais. Nii esimeses kui ka teises kvartalis tõusis välisinvesteeringute netosissevool tavapärasest oluliselt kõrgemale, 14,5 miljardi kroonini. Rekordiline välisinvesteeringute paigutamine aktsiakapitali tulenes peamiselt Swedbanki poolt läbi viidud Hansapanga väljaostmisest väikeaktsionäridelt.

Eesti residentide otseinvesteeringud välismaale ulatusid 2,5 miljardi kroonini, mida võib seostada Hansapanga müügist saadud raha investeerimisega. Investeeriti peamiselt Venemaale, Lätisse, Ukrainasse ja Leetu ning tegevusaladest põhiliselt finantsvahendusse.

Portfelliinvesteeringute netoväljavool ulatus 20,6 miljardi kroonini, mida mõjutas Hansapanga müügist saadud raha paigutamine välismaale ja krediidiasutuste väliskohustuste vähenemine.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. April 2009, 11:13
Otsi:

Ava täpsem otsing